MMi korraldav London terrori küüsis. Kanter: loodan, et rünnakud meid ei puuduta

Milliseks muutuvad turvareeglid Londonis?

FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP

Kolme kuuga Suurbritannias toime pandud neli terrorirünnakut panevad paratamatult küsima, kui turvaline on tänavu suvel suurlinnas toimuvatel spordivõistlustel osalemine. Augustis Londonisse MMile sõitvad kergejõustiklased otseselt ei karda, kuid alateadvuses kummitavad neidki muremõtted.

Käesoleva aasta 22. märtsil püüdis islamiäärmuslane rammida rendiautoga briti parlamendihoonet Londonis, ajades eelnevalt Westminsteri sillal tahtlikult jalakäijaid alla. Rünnakus hukkus viis inimest. Paar nädalat hiljem lõhkas enesetaputerrorist pommi Ariana Grande kontserdil Manchester Arena spordi- ja kontserdihallis, surma sai 22 inimest.

Juuni alguses ajasid terroristid London Bridge’i sillal jalakäijaid alla ning pussitasid ettejuhtuvates baarides inimesi, kellest hukkus seitse. Alles sel nädalal toimus rünnak Londoni põhjaosas, kui sõiduk rammis inimesi mošee lähistel kõnniteel.

Coe: London on turvaline

Viimane õnnetu sündmuspaik asub Londoni olümpiastaadionist, kus 4. augustil lähevad starti tuhanded atleedid, vaid kümne kilomeetri kaugusel. Ohtudele vaatamata on rahvusvahelise kergejõustikuliidu presidendi, lord Sebastian Coe sõnul Suurbritannia pealinn endiselt maailma kõige turvalisem võistluspaik.

«Oleme alates 2012. aasta Londoni olümpiamängudest väga tihedalt teinud koostööd Metropolitani politseiga ning piinlikkust tundmata saan väljendada oma imetlust. Maailmas pole praegu peale Suurbritannia teist riiki, kus ma MMi ajal oleks – saame väga hästi hakkama ning terror meid ei hirmuta. See pole saatusega mängimine, vaid meil on kogemus. Teame, et meie linn on rahvusvahelise tähtsusega ning on alati olnud üks rünnakuobjekte.»

Coe lisas, et kindlasti on olümpiastaadionil toimuvate kergejõustikuvõistluste turvalisus tagatud kõrgeimal tasemel. MMile sõidab praeguse seisuga kaheksa Eesti koondislast ning kergejõustikukoondise tiimijuhi Kristel Berendseni sõnul pole rahvusvaheline alaliit praegu veel mingisuguseid spetsiaalseid juhiseid jaganud.

 Lord Sebastian Coe koos sportlastega leinaseisakul

FOTO: Lauren Hurley/PA Wire/PA Images

Siinkirjutaja mäletab, et eelmisel aastal peetud Amsterdami EMil võisid akrediteeritud isikud staadionile vabalt sisse jalutada ning mingeid turvakontrolle polnud. Nüüd peaks lugu olema teine, arvab Berendsen. «Lähtume sellest, et London on MMi korraldusõigust taotlenud juba aastaid ette ning nad on ohtudega kursis.»

Õnnega pooleks on spordiüritused seni islamiäärmuslastest terroristide kätetööst puutumata jäänud. Tasub meenutada, et 2015. aastal planeeriti rünnakut Pariisis asuvale Stade de France’ile, kui parajasti mängisid 80 000 pealtvaataja ees Saksamaa ja Prantsusmaa jalgpallimeeskonnad, kuid sissepääsu juures olnud turvamehe ennastsalgav käitumine muutis terroristide plaane ja inimesed pääsesid vaid ehmatusega. Ometi on terrorioht tõstetud Suurbritannias astmele «tõsine», mis tähendab, et rünnak on väga tõenäoline.

Berendsen kinnitab, et seni pole ükski atleet temaga sel teemal rääkinud ega öelnud, et rünnakuohu tõttu ei võistle. «Mis puudutab Londoni MMi terroriohtu, siis keegi ei saa midagi välistada,» arvab maratoonar Tiidrek Nurme, kes asub koos Roman Fosti ja Lily Luigega silkama Londoni linnatänavatel.

«IAAFi president Coe ei saaks ju vastupidist väita, vastasel juhul tuleks Londoni MM ära jätta. Mul on lennupiletid juba ostetud ja Londoni-reis ootab ukse ees, selle ärajätmist pole veel kordagi kaalunud,» räägib ta.

Kanter: üle mõelda ei tasu

Olümpiavõitja Gerd Kanter meenutab, et enne rahvusvahelisi tiitlivõistlusi on korraldajad alati kõige hullemaks valmis. Viimati oli selline olukord möödunud aastal enne Rio de Janeiro olümpiamänge.

«Alarmolek oli sealgi kõrge. Selge, et sellised sündmused on magus sihtmärk, aga loodan, et viimased rünnakud panevad eriteenistusi veel rohkem tegutsema. Loodan siiski, et rünnakud meid ei puuduta. Ei tohigi endale selliseid mõtteid pähe lasta, et midagi võib juhtuda,» sõnab kogenud sportlane.

Gerd Kanter

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Sama meelt on odaviskaja Magnus Kirt. «Ette ei saa midagi karta. Sportlane peab siiski võistlustele keskenduma, mitte muule.»

Nurme tõdeb, et temagi on sündmuste üle juurelnud. «Meedia vahendusel on mitmed tuntud inimesed öelnud, et terrorirünnakud neid ei hirmuta. Mind küll hirmutavad, kuid seetõttu ei ole ma veel ühtegi reisiplaani muutnud, küll aga olen olnud hulga valvsam rahvarohketes kohtades liikudes. Nüüd, pärast sagedasi rünnakuid Euroopa suurlinnades, oli ikka teine tunne küll näiteks Brüsselis jalutada. Sõjaväelaste pidev kohalolek viitab ju selgelt sellele, et iga hetk võib midagi juhtuda.»

Kanter jääb endale kindlaks. «Ohud on kogu aeg ja igal pool ning tavaolukorras võib ka igasuguseid asju juhtuda. Otseselt pole ma mõelnudki, et mingi asi võib ohtlik olla. Aga kindlasti tuleb kõigeks valmis olla. Teistpidi ongi terroriaktide laiem eesmärk rahvast hirmu all hoida.»

Kui võimalik on aga olukord, et atleete ei lastagi linna peale ning medalipidusid peetakse turvaliselt hotellitoas? «Kuna meil on tegemist täiskasvanutega, siis ega me kedagi kinni panema hakka. Aga kindlasti juhime sellele tähelepanu ja arvan, et sportlased on ka ise piisavalt alalhoidlikud ja targad, et nad tõesti igale poole ei lähe,» sõnab Berendsen.

LISALUGU

Wimbledon eritähelepanu all

Järgmine suure slämmi turniir toimub Suurbritannias Wimbledonis, mille suhtes rakendatakse erimeetmed.

Kui juba Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel oli turvakontroll senisest karmim ja iga võistlusele akrediteeritud inimese kaelakaardi külge oli riputatud juhend, kuidas terrorirünnaku korral käituda, siis Londonis pannakse tenniseväljakute ümber asuvatele tänavatele kontrollpunktid, kus piiratakse erinevate sõidukite juurdepääsu. Tenniseturniiri aitavad turvata ka eriväelased ning üheskoos relvastatud politseiga moodustatakse nii-öelda lukustussüsteem.

Maailma neljas reket Novak Djokovic rääkis Roland Garros’ pressikonverentsil, et tema süda valutab. «On väga häiriv, et üks maailma suurimaid ja tähtsamaid linnu, mis on turistide lemmikpaiku, kannatab terrorirünnakute all. Paratamatult paneb see juurdlema ja teatud asjades kahtlema. Aga kui me elaks pidevas hirmus, siis poleks elu enam elamist väärt.»

Kuigi Djokovic ei pruugi Wimbledonis võistelda, ei juhtu see mitte terrorikartuse, vaid väsimuse pärast. «Me ei saa lasta terroristidel enda üle võimust võtta,» vandus ta pressikonverentsil.

USA tennisisti Venus Williamsi sõnul liigub maailm liiga kiiresti ning ta ei oska probleemile lahendust leida. «Mul ei ole vastuseid. Mul tõesti pole. Kui mul oleks, siis luban teile, et lahendaksin selle.»

Loe ka neid

Tagasi üles