:format(webp)/nginx/o/2017/06/22/6808901t1he771.jpg)
Sellest aastast näeb maailma vormelihierarhia neljandal astmel, F4 sarjas, võistlemas ka Eesti meeskonda, keda esindavad kaks kodumaist pilooti. «Eestis ja Baltimaades me oma tiimiga järgmist väljundit ei näinud. Ja eks me tahame ka noori ja andekaid Eesti kardikutte edasi aidata – selline väike missioonitunne on meil ka,» tõdeb ALM Motorsport tiimipealik Martin Laur.
ALM astus sel aastal suure sammu – Baltikumi meistrivõistlustelt mindi nuusutama rahvusvahelise autoliidu FIA poolt sanktsioneeritud Põhja-Euroopa F4 sarja. Pärast esimest kolme etappi hoiab vaatamata oma 18 eluaastale juba üpris kogenud Jan-Erik Meikup sarja kokkuvõttes üheksandat, tänavu oma vormelidebüüti tegev 20-aastane Sten Dorian Piirimägi 13. kohta.
Järgmisel nädalavahetusel ootab nii sõitjaid kui tervet meeskonda ees aasta tähtsaim võistlus: Audrus peetav Suur võidusõit, kus Eesti tiim loodab ära kasutada kodurajaeelise. Ettevalmistustööd käivad täie hooga ja tiimipealiku Lauriga oli intervjuu kokku leppimine paras peavalu, sest Tallinnas näeb meest praegu harva.
Suur võidusõit on vaevalt nädala kaugusel. Kas jaanipühadel saate te tiimina üldse endale mingit puhkust lubada või on mööduvad need töörütmis?
Eks mõned päevad saab kindlasti vabaks võtta. Meil on autod juba päris pikalt Eestis ja oleme saanud ettevalmistusi teha ja ka Pärnus testida. Ettevalmistus on käinud tegelikult juba eelmisest etapist alates - päris palju oleme Audrus viibinud.
Palju ALMil Suurel võidusõidul masinaid väljas on?
Me rõhume pigem kvaliteedile, mitte kvantiteedile. BMW klassis sõidab Andre Kiil ja siis on kaks vormelit – Jan-Erik Meikup ja Sten Dorian Piirimägi.
Neist vormelitest ma soovisingi rääkida. Esimesed etapid Põhja-Euroopa F4 sarjas selja taga. Millised on muljed?
Seda sarja iseloomustab kindlasti väga tugev konkurents. Esimesed 12-13 sõitjat on kõik võimelised sõitma vähemalt mingil võistlusel esikolmikusse. Kvalifikatsiooni osatähtsus tuleb selgelt välja, sest ka viimasel võidusõidul Ahvenistos sõitsid kõik esimesed tosin meest terve sõidu 0,1 või 0,2 sekundi sisse. See näitab, et tegelikult määrab kvalifikatsioonisõit suuresti ära kogu rivi – mööda sõita on äärmiselt raske.
See tähendab, et Audrus võiks te oma koduraja eelise ajasõidus maksimaalselt ära kasutada.
Kindlasti. Kaotama ei lähe sinna keegi, aga tahaks loota, et meil mingisugune eelis võiks olla.
/nginx/o/2017/06/22/6808941t1h6c27.jpg)
Kuidas see otsus üldse tiimis sündis, et sel aastal läheme Põhja-Euroopa F4 sarja sõitma?
See oli heade võimaluste kokkulangevus. Tekkis võimalus sarja siseneda meeskonna jaoks suhteliselt väikeste kuludega, sest kogu transport, tehniline tugi, kõik varuosad on sarja poolt. Kui midagi peaks juhtuma, siis me muidugi tasume nende juppide eest, mis on katki läinud, aga meil ei pea endal olema mingit varuosade ladu.
Nii et tekkis väga hea võimalus uuele meeskonnale siseneda – meil pidid olema vaid omad autod ja sõitjad ning neid asju oli suhteliselt lihtne kokku leppida. Kindlasti soovisime ka oma tiimiga veidi professionaalsemaks muutuda ja F4-ga liitumine on samm selles suunas.
Te olete Eestis juba piisavalt kihutanud ja tiitleid võitnud…
Jah. Eestis ja Baltimaades me oma tiimiga järgmist väljundit ei näinud. Ja eks me tahame ka noori ja andekaid Eesti kardikutte edasi aidata – selline väike missioonitunne on meil ka. See on noortele hästi hea sari kardist edasi vormeli peale minna. Sellepärast saigi F4 suunas see samm tehtud.
Me teame siin Eestis pigem rohkem Saksa ja Itaalia F4 meistrivõistlusi, kus on sõitnud ja võitnud Ralf Aron ning praegu Jüri Vips. 2015 alguse saanud Põhja-Euroopa sari on nende kõrval ju lapsekingades. Kui kvaliteetseks see saanud on?
Sarjade ülesehitused on natukene erinevad, aga kui vaadata sõitjad, kes on neist sarjadest tulnud, siis F1 juuniorprogrammidesse pääsejaid on enim tulnud just Põhja-Euroopast. Kaks Red Bulli – Richard Verschoor ja Niko Kari – ning kaks Renault – Christian Lundgaard ja Jarno Opmeer – meeskonna juurde. Kui vaadata Saksa ja Itaalia F4 sarju, siis minu teada pole sealt ühtegi sõitjat tänaseks juuniorprogrammidesse läinud.
Eelmise aasta Saksa tase oli näiteks kindlasti üleliia tugev. Seal võistles 40 sõitjat ja osad neist ei saanud isegi finaalidesse – tegid oma eelsõidud ära ja läksid koju. Lisaks oli hästi palju turvaauto taga sõitmist. Tänasel hetkel on juba natukene parem seis. Itaalias on tegelikult meiega üsna sarnane seis – üle 20 auto rajal, mis on täpselt sama kõva konkurents kui Põhja-Euroopa regioonis. Ma hindaks neid sarju tegelikult üsna sarnaseks.
Mis mulle tegelikult Põhja-Euroopa juures väga meeldib, et seal tegeletakse väga palju pilootidega. Autodel on ühesugused seaded, sarnased rehvirõhud ja sõitjad saavad tegeleda iseenda ja sõidu õppimisega, mis on tulevikuks hästi kasulik.
Ja kuna venelaste huvi on enda sõitjaid üha rohkem F1-sarja suruda, siis on see sari ka kõrgendatud tähelepanu all, sest just see peaks olema neile esimene samm kõrgemale.
Absoluutselt. Iga aasta paneb SMP (Vene rallimeeskond, sarja nimisponsor - V.V) sinna sarja välja kuni 10 sõitjat. Midagi näitab kasvõi see, et Mika Salo on igal võistlusel kohal, ta jälgib toimuvat ja suhtleb F1 meeskondadega. See ülesehitus on hea ja silma jääda on noortel sõitjatel isegi lihtsam, sest õiged inimesed on alati kohal ja masinad, millega sõidad on täiesti võrdsed. Saksamaal ja Itaalias on alati see küsimus, kas tiimid ikka on võrdsed, kas see, kas teine … Ma usun, et just selle pärast ongi F1 programmid sellest sarjast sõitjaid valinud.
Kuidas siit kaugelt põhjast teha järgmine samm ülespoole. Näiteks F3 sari tiirutab peamiselt Kesk-Euroopas ja nemad valivad ka sõitjaid, kes on pigem seal harjunud sõitma.
Radade mõistes sõidavad Saksa ja Itaalia tõesti võib-olla veidi paremaid, aga samas on kõik needki sõitjad, kes läinud siit Põhja-Euroopast, mujal ilusti hakkama saanud. Nii noortel poistel on õppimisvõime kiire. Meil on uutel ringradadel 2x30 minutit treeningud, kus tuleb rada selgeks õppida, ja ajasõidus suudavad juba kõik maksimumi piiril sõita. Kõik sõitjad teavad, et ega õppimisaega neile palju antud pole.
Aga kui rääkida järgmisest tasemest, siis täna on selleks F3, aga ma arvan, et see on lähiajal muutumas, sest F4 roolist F3 on ääretult suur samm. Ma ei oskagi seda kuidagi võrrelda – need on täiesti teistsugused autod. Nüüd üritatakse teha veidi rohkem kohalikke F3-sarju. Inglismaal juba toimuvad F3 Lights võistlused, mis on tegelikult edasi arendatud F4 autod. See on äärmiselt hea vaheaste.
Ütlesid, et autod on samasugused, seaded samad, rehvirõhud samad, aga samas on autod meeskondade enda omad. Kui palju üks masin stardirivis üldse teisest siis erineb või määrabki tulemuse ainult sõitja?
Suuresti ikka ainult sõitja. Meeskonna poolt saame me ette valmistada teatud pisidetailid. Ma ei hakka liiga detailseks minema, aga kindlasti on auto juures komponente, mida saab tihedamini hooldada, paremini ette valmistada. Sealt tuleb ka tiimide vahe välja. Mingil määral seostatakse tulemust ka siiski tiimiga. Mõned aastad tagasi olid kõik autod sarja poolt ja Koraineni meeskond hooldas neid kõiki. Täna on asjad läinud veidi vabamaks.
Kui erinevus on sees, tekib alati see tüüpiline küsimus: kuidas me väikeses ja vaeses Eestis suudame rikkamate tippudega konkureerida?
Eesti mehaanikud on niivõrd hea käega ja ka maailmas väga hinnatud, et ma ei näe ühtegi põhjust, miks Eesti tiim ja Eesti sõitjad ei võiks väga kaugele jõuda. Selles sarjas raha nii palju tulemust ei määra.
Kui sa juba sõitjaid mainisid, siis hooaja algus on poistel veidi krobe olnud, aga see vist ongi kogemuste küsimus: tundmatud rajad ja sada muud pisidetaili.
Iga kilomeetriga, mida sa autoga läbid, õpid midagi uut. Praegu on neil ainult Põhja-Euroopa sarja programm, aga ideaalis võiks sõita ka Hispaania meistrivõistlusi ja teha rohkem teste. Tulemus on tasakaalu leidmine – kui palju sa testid, kui palju raha kulutad … Seetõttu ka tulemused natukene erinevad. Aga selles osas ma olen nõus, et algus on olnud rabe.
Paljud piloodid sõidavad lisaks teie sarjale ka Hispaanias?
Esimesele etapile mindi umbes kümnekesi: kolm Vene sõitjat, kolm soomlast, mõni hollandlane ja auserlane.
Ja meie poisid ei tee seda, sest finantsid…
Eks eelarve seab piirangud. Aga nagu ma ütlesin, et ega kõik piloodid Hispaaniasse ei lähe – kui kokku on meil üle 20 sõitja, siis Hispaanias võistlevad neist kümne ringi.
Kui paar nädalat tagasi Aroniga rääkisin, siis tõi ka tema välja, et näiteks Vips on sel aastal teinud õigesti, kui sõidab ainult Itaalia F4 sarja. Liiga palju sõitmist pole ka tingimata hea.
Kindlasti. Sellega olen täitsa nõus. Nii võib sõidutahe ära kaduda, kui kogu aeg sõitma pead. Kui paus jääb vahele, on ambitsioonid ka hoopis teised.
Rääkides Meikupist, siis ta sõitis ALMis, sai teiega esimesel vormelihooajal Eesti meistrivõistlustel teise koha ja läks siis Saksamaa F4 sõitma. Kui palju ta selle kogemusega juurde sai.
Ta tegi äärmiselt suure sammu edasi. See Saksa hooaeg, lõpust jäid küll mõned sõidud sõitmata, õpetas talle hästi palju.
Temagi jooksis sama mure otsa, et sarjas oli liiga palju sõitjaid.
Ja kui ajasõit ei õnnestunud, siis võistleski ta kohtadele 20.-30. Kohati ta tõusis võidusõidus 15 või enam positsiooni ja see tähendas ikka 18. kohta. Seetõttu need eelmise aasta tulemused tema arengut otseselt ei peegelda, aga mina nägin, millisena ta Saksamaale läks ja millisena tuli ning see on olnud väga suur samm edasi. Kõik need rehvisoojendamised, kohe kiiresti sõitma hakkamised – need on detailid mida ühel võidusõitjal on vaja ja need on tal nüüd olemas.
See küsimus oli ajendatud sellest, et kui vaadata teie sõitjate kogemusi, siis pigem on Meikup see, kellelt võib oota järgmisel nädalavahetusel Audrus kõrget tulemust.
Janil on kindlasti rohkem kogemusi, ta on autos veetnud ka rohkem tunde kui Sten ja on ka Pärnus sõitnud kordades rohkem ringe. Eks me loodame muidugi mõlema peale, aga Jani kogemuse pealt võiks loota, et Pärnu on see koht, kus see kõik realiseerub.
Me oleme juba mingites sõitudes temaga viie seas olnud, aga see tähendabki, et kui stardid üheksandana ja tõused viiendaks, siis kuna kiirusevahed on nii pisikesed, on see äärmiselt suur asi. Smolenski etapil sõitis esiseitse 25 minutit järjest rongi, näitasid täpselt sama aega – vahega äkki 0,1 sekundit. Kui keegi ühe vea tegi, tähendas see esimeselt kohalt seitsmendaks kukkumist. Eks see ole Suurel võidusõidul täpsemalt näha, aga ma arvan et Pärnus on esikümme samamoodi koos.
See 0,1 sekundit... Inimesed mõtlevad sellest ajast peamiselt F1 võtmes, aga F4 jaoks on see aeg tegelikult palju väiksem, sest kiirused on palju väiksemad. F1-s võib see 0,1 sekundiga läbitav distants mingil pidurdusmaal mängima hakatagi, aga teil on see vahe tegelikult olematu.
Just-just! Ja kui arvestada, et sarjal olid Pärnus kaks ametlikku testi ja osad sõitjad tegid veel kaks juurde, siis on see rada kõigile üpris hästi teada. Ta on niikuinii ka lihtsam rada kui eelnevad, nii et seal tippu jõudmine ei saa kerge olema, aga me anname endast parima, et kodurajaeelis ära kasutada.
Millised sihid te hooaja lõikes seadnud olete?
Liigume samm-samm haaval paremaks. Tahaks mõlema sõitjaga mõned korral poodiumile jõuda.
ALMi jaoks ei ole see ju ühe aasta projekt.
Kindlasti mitte. Tiimi mõttes üritame jätkata sama liini ja siis lähiaastatel vaadata jälle sammu edasi. Plaan on moodustuda Eesti mõistes hästi professionaalne tiim Euroopas võistlemiseks. See on lõplik plaan.
Tegelikult on ju Audru rajagagi nii, et F4 autod ei ole maksimum, mida sinna võistlema võiks lubada. See saaks vajadusel kvalifikatsiooni ka veel võimsamaks sarjaks. Kui Eesti meeskond oleks mõnes sellises sarjas ees, oleks see ju väga kõva sõna võistluse sinna toomiseks.
Eks tuleb vaadata, millised suunas FIA lähiaastatel liigub. Mina isiklikult usun, et need briti F3 Lights laadsed masinad võiksid ka siia regiooni jõuda. Eks ole näha, aga täna sõidame F4 ja proovime seal võimalikult tippu jõuda.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)