Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kui viies sett lõppes seisuga 70:68…

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Muruväljakute hooaeg kestab tipptennises kõigest viis nädalat, millest kaks viimast hõivab Wimbledon. Kuninglikul murul mängimiseks valmistumise aeg on seega napp, ent seda väärtuslikum on seal saavutatu. Lisaks tiitlivõitudele peetakse arvestusest ka muudel rinnetel. Järgneb valik Wimbledoni rekordeid.

- parim võiduprotsent Wimbledonis on meeste üksikmängus ette näidata Björn Borgil (51 võitu, 4 kaotust, 92,72%) ja naiste üksikmängus Steffi Grafil (75 võitu, 8 kaotust, 90,36%). Borg oli ka viimane mees, kes tuli meistiks ilma ainsatki setti kaotamata - 1976. aastal võitis rootslane kõik seitse matši settidega 3:0.

- enim mänge (326) on Wimbledoni turniiril pidanud Martina Navratilova.

- britt Arthur Gore osales aga vagemikus 1888-1922 30-l järjestikusel Wimbledoni turniiril.

- madalaima asetusega üksikmängu tšempion on 2001. aastal meeste seas platsi puhtaks löönud Goran Ivaniševic, kelle edetabelikoht oli 125. Naiste seas oli edetabelikoha järgi kõige ootamatum võit Venus Williamsi triumf 2007. aastal, kui ameeriklanna tuli tšempioniks maailma edetabeli 31. koha ja 23. asetuse kiuste.

- noorimad üksikmängu tšempionid on Lottie Dod (15 a 285 p) naiste ja Boris Becker (17 a 227 p) meeste seas, kes triumfeerisid vastavalt 1887. ja 1985. aastal. Neist mõlemast sai aga 1996. aastal jagu Martina Hingis, kes võitis koos Helena Sukovaga naiste paarismängu olles kõigest 15 aasta ja 282 päeva vanune.

- pikima meeste finaali (4 h 48 min) mängisid 2008. aastal Roger Federer ja Rafael Nadal, kui Federer jõudis 0:2 seisust viigini, ent kaotas otsustava seti 7:9. Pikima matši (11h 5 min) mängisid 2010. aastal John Isner ja Nicolas Mahut, kui Isner võitis viienda seti 70:68.

Tagasi üles