Ene Ergma: Aneti tõus on kui mägironimine

«Mul on väga hea meel, et Anett Kontaveit on nii kaugele jõudnud. Temal kohe on seda, mis peab olema ühel tõsiselt mängijal, ta on võitlejahing!» õhkab suur tennisesõber Ene Ergma, astrofüüsik ja endine riigikogu esimees.

«Tänapäeva tipptennises on palju andekaid inimesi, aga vahel sellest ei piisa. Olen veendunud, et Anett võib väga kaugele minna, kui ta jalga nõrgaks ei lase. Miski pole siin elus kindel, aga mina arvan, et tal on väga suur lootus,» sõnab ta.

Omal ajal Moskva Ülikooli tennisevõistkonnas mänginud Ergma on rääkinud, et näeb oma tennisemängu aeg-ajalt isegi unes. Praegu tugitoolisportlasena tahaks Ergma ka ise aeg-ajalt platsile minna ning nõnda elab ta Kontaveidile eriti tarmukalt kaasa.

 «Mulle on Anetti mängustiil alati meeldinud, ta on väga agressiivne. Mulle ei meeldi tennisistid, kellel pole hinge, vaid toovad lihtsalt iga palli tagasi. Nad on väga vastikud mängijad, ainult lööd ja lööd. Tean ju omast käest,» muigab ta.

Naiste tennise arengu üle on tal siiralt hea meel. «See on väga hea, et naiste tennises on hakanud noori ja huvitavaid tennisiste tulema. Natuke igavaks läheb ju, kui näed Serenat kogu aeg võitmas. Natuke peab põnevust ka olema,» räägib Ergma ning osutab Kontaveidi eakaaslasele, äsja Prantsusmaa lahtised võitnud 20-aastasele Jelena Ostapenkole. «Ta mängis kõigiga nii, et keegi ei osanud arvata, mida ta teeb. Tahtejõud on hea omadus!»

Siiski ei naeluta Ergmat teleri ette ainult Kontaveit. Prantsumaa lahtistel nautis ta Rafael Nadali esitusi, kes võitis oma kümnenda Roland Garrose tiitli.  «Olen vaimustatud, sest ta oli vahepeal väga sügavas augus! Ta mängis ausalt nagu noor jumal! Aga jah, ei tea, kuidas tal muruväljakutel läheb. Mäletan 2007. aasta Wimbledoni finaali, kui nad mängisid Federeriga. See oli tõesti väga huvitav mäng, aga muidugi liival on ta parem. Nendel hispaanlastel on ju kerge: mis seda sisehalli ikka ehitada, kui endal on igal pool liivaväljakud ja kliima ka paras!»

Wimbledoni eel Ergma ennustusi tegema ei hakka, küll aga soovib ta Kontaveidile palju edu. «Ta pole veel saavutanud oma tippu. Siin tuleb mõelda mägironijate peale: alguses läheb ludinal, aga mida tipule ligemal, seda raskem on. Tal on kauge tee minna, aga mida kõrgemale ta ronib, seda rohkem me teda väärtustame!»