Tänases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid saates osalenud, kas eestlased soovivad karmi tõe asemel elada magusas vales.
«Keskpäevatund»: inimesed soovivad elada magusas vales?
9. aprill 2011, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainar Ruussaar ütles kohe saate alguses, et kõige vähem on dopingujuhtumis süüd Andrus Veerpalul, kes on Ruussaare hinnangul pandud nö tanki.
«Ma ei suuda mõista suusaliidu ja Toomas Savi tegevust,» nentis ta.
Ruussaar lisas seejärel, et ta on jahmunud, kui palju inimesi soovib elada magusaid valesid kuulates ja mitte karmis tões.
«Valetada – nagu seda suusaliit tegi – süüdistades ajakirjandust on väga ohtlik tendents, mis paneb mind arvama, et hulk inimesi soovib elada magusates valedes,» selgitas ta. «Kui nii lihtne on avalikku arvamust mõjutada valetades ajakirjanduse peale, on võimalik Eestis muuta riigikorda.»
Rein Kilk lisas samas, et antud juhtumist on õppetunde kõigile: nii suusaliidule kui ka ajakirjandusele.
«Need 60 000 Veerpalu toetajat on tulnud mitte selle pärast, et midagi kinni mätsida või varjata, vaid neile ei meeldi Veerpalu alandamine, isegi siis, kui ta on süüdi,» sõnas Kilk. «See menetlus on toimunud alandaval viisil.»
Priit Hõbemägi arvas aga, et inimesed vaatavad situatsiooni ja tunnetavad, et Veerpalu on tanki lükatud.
«Ärge inimesele liiga tehke, nad ei ühine mitte proovide vastu, vaid, et ta on täitsa tore inimene ja ärge tehke liiga,» selgitas Hõbemägi.
Ruussaar nentis teema käsitlemise lõpus, et tõenäoliselt tuleb päevavalgele veel valesid ja asju, mida pole räägitud või on jäänud varju.
«Mul on tunne, et Postimehel on paar väga suurt uudisväärtusega informatsiooni, mis lõhkeks väga suure pauguga ja ma ei tea, mis nende tagajärjed oleks. Kuid neid ei julgeta välja tuua, sest lugedes tänast Mart Kadastiku juhtkirja, kus ta selgelt tõmbab joone vahele, kus ta selgelt näitab, et ajaleht pole ainult tõe eest väljas, vaid peab arvestama lugejatega,» sõnas Hõbemägi. «Võib-olla me ei saagi neid asju teada.»