Kaljuveer: Tokyos tuleb sama rõõmus olümpia kui Sydneys

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marko Kaljuveer rajatava Tokyo olümpiastaadioni ees
Marko Kaljuveer rajatava Tokyo olümpiastaadioni ees Foto: Erakogu

Eesti Meedia peaprodutsent ja sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer käis hiljuti 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängude rajatisi vaatamas ning tõdes, et jaapanlased on ettevalmistusega väga heal järjel. «Eelluure sai tehtud,» kinnitas ta.

«Olümpiaettevalmistusfaasis on Tokyo kindlasti Rio de Janeirost ja teistest hiljuti toimunud olümpiatest kõvasti ees. Tokyo tuleb sama rõõmus olümpia kui Sydney 2000, sest enamus olümpiarajatisi on valmis. Ühtlasi on jaapanlased on tuntud kui tehnoloogiagigandid. Muidugi ehitavad nad veel palju, sest kergejõustikustaadion lammutati maatasa ning praegu ehitatakse uut täiesti nullist, kuid nad on õigel teel,» arvab Kaljuveer, kes väisas olümpialinna koos NBC, BBC, YLE ja teiste rahvusvahelised teleõigused omandanud kanalite esindajatega.

Jaapan on olümpiamänge korraldanud varem kolm korda, Tokyos peeti suveolümpia aga 53 aastat tagasi, 1964. aastal. «Jaapanlastel on olümpia traditsioonides juba sees. Juba koosolekul öeldi ära, et jaapanlased saavad olümpia korraldamisega väga hästi hakkama,» selgitab Kaljuveer.

Olümpiarajatised on kolm aastat enne mängude algust heas seisus / AFP
Olümpiarajatised on kolm aastat enne mängude algust heas seisus / AFP Foto: BEHROUZ MEHRI/AFP

Ta rõhutab, et üks korraldusmeeskonna liikmetest on endine sportlane, vasaraheite olümpiavõitja ja 2011. aasta maailmameister Koji Murofushi. «Tema esinemine algas sellega, et näidati tema sportlikke tipphetki. Seejärel tuli ta kõnepulti ning rääkis olümpiamängude aladest ja tavast. Tema juhib programmi kokkupanekut.»

Kui 2016. aasta Rio olümpiamängudel jagati välja 306 medalikomplekti, siis Tokyos on see arv 15 võrra suurem ehk 321. Uute aladena on kavas pesapall/softball, rulasõit, sportronimine, karate, surfamine, tänavakorvpall ja BMX-jalgrataste pargisõit.

Kokkuvõttes olümpial osalevate sportlaste arv aga väheneb. Kui Rios võistles 11 237 sportlast, siis Tokyos on see arv 285 võrra väiksem. Kergejõustik kaotas 105, tõstmine 64, maadlus 56, purjetamine 30, laskmine 30, sõudmine 23, ujumine 22 ja veepall 18 kohta.

Kaljuveer lisas ka, et korraldajad teevad kõik selle nimel, et külalistel oleks 13,8 miljonilise elanikkonnaga linnas võimalikult kerge liigelda. «Võistluspaigad on kompaktselt koos. Loomulikult on mõni koht natuke kaugemal, aga see on tavaline. Olümpiaküla on samuti ehitusjärgus, aga arvatavasti ei jää see lagunema nagu praegu mõned Rio rajatised.»

Tokyo suveolümpia toimub 24. juulist 9. augustini 2020. aastal, Eesti spordisõbrad saavad suursündmusele kaasa elada Eesti Meedia kanalite vahendusel.

Tagasi üles