Mis ometi toimub Eesti korvpallis? (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu ja Rakvere võivad Eesti korvpallikaardilt uuel hooajal kaduda.
Pärnu ja Rakvere võivad Eesti korvpallikaardilt uuel hooajal kaduda. Foto: Madis Sinivee/

Kaks meistriliiga meeskonda – Rakvere Tarvas ja Pärnu Sadam – lahkuvad  algaval hooajal meistriliigast, sama saatus võib oodata naiste meisterklubi. Korvpallisõbrad on segaduses ja pahased. Tahaks kedagi süüdistada. «Mis, kurat, meie korvpallis toimub?» küsitakse. Kuigi õige pea algab kodune U18 B-divisjoni finaalturniir, koondub kogu tähelepeanu ainult negatiivsele.

Suurema tule saab alaliit eesotsas president Jaak Salumetsa ja peasekretär Keio Kuhiga. Aga saavad ka klubid, kes pole suutnud end ära majandada. Süüdi on ka alaliidu endised juhid, usutakse. Ja oma osa saavad ka mängijad, kes on paljude arvates ülemakstud. Või treenerid, kes olevat saamatud. Ning maksuamet ja poliitikud, kes tippsporti toetada ei taha. Sest keegi peab ses jamas süüdi olema.

Rääkides erinevate klubide juhtidega, selgub, et midagi uut pole: ikka seesama stipendiumide mure, mistõttu hakkasid rahamured mitmete klubide jaoks kuhjuma. Samuti on väljaspool pealinna toetajate leidmine lihtsalt väga keeruline. Kes riskib ja lõpetab pankrotis, kes mõtleb pikemalt ette ja otsustab ühel hetkel kõrvale astuda.

Kriitikat kostub ka alaliidu suunal, kes võiks aidata leida mooduseid, kuidas klubid end praeguses olukorras paremini majandada saaksid.

Tagasi üles