Kust tuleb pururikka Eesti Jalgpalli Liidu raha?

Ott Järvela
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jalgpallikoondis enne maavõistlust Horvaatiaga. Meeste A-koondise mängude teleõiguste müük moodustab Eesti Jalgpalli Liidu tulust umbes 20%.
Eesti jalgpallikoondis enne maavõistlust Horvaatiaga. Meeste A-koondise mängude teleõiguste müük moodustab Eesti Jalgpalli Liidu tulust umbes 20%. Foto: Raul Mee/Mollusk Media

Mitte ükski Eesti spordiorganisatsioon peale Eesti Jalgpalli Liidu ei saaks endale lubada 950 000 euro suurust väljaminekut, et aidata avalik-õiguslikul Eesti Rahvusringhäälingul osta rahvusvahelise jalgpalli näitamise õigused. Kust jalgpalliliidu raha tuleb?

Märtsis toimunud jalgpalliliidu üldkogul, kus Aivar Pohlak pälvis ühehäälselt uue nelja-aastase presidendimandaadi, tutvustati ka alaliidu 2016. aasta rahalist seisu. Üldkogule anti teada, et 2016. aastal teeniti tulu 10 564 406 eurot, millest reklaamitulu oli 627 675 eurot. "Võrdleme end selles vallas Eesti Olümpiakomiteega, kelle vastav rida on 430 000 eurot," märkis Pohlak üldkogul ja lisas, et 2017. aastal ületatakse tulu osas 11 miljoni euro piir.

Postimees palus jalgpalliliidul oma eelarvet täpsemalt selgitada ja meile esitati järgmised andmed. Jalgpalliliidu kogu müügitulu 2016. aastal oli 3 447 165 eurot, millest lõviosa (2 164 000) moodustas teleõiguste müük, millest omakorda lõviosa tuli meeste A-koondise matšide näitamise õiguse müügist. Piletitulu teeniti 174 352 eurot, koolitusteenuse pakkumisest 49 569 eurot ja eelarvereal muu müügitulu on 431 569 eurot (siia alla lähevad näiteks erinevad renditulud).

Jalgpalliliidu suurima tuluosa (6 683 544) moodustasid 2016. aastal annetused ja toetused, millest omakorda 3 118 008 eurot oli toetus rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (Euroopa jalgpalliliit UEFA ja maailma jalgpalliliit FIFA) ja 2 500 000 eurot sihtotstarbeline toetus UEFAlt infrastruktuuri arendamiseks. Selle tululõigu väiksemad osad oli sihtotstarbelised toetused jagamiseks (533 256 eurot, millest 138 587 kultuuriministeeriumilt), toetused valitsusasutustelt (284 411) ja muud toetused (247 869).

Lisaks oli jalgpalliliidul veel kaks väiksemat tulurida – liikmetelt saadud tasud (ehk meistrivõistluste osalus- ja litsentsitasud jms) 406 436 eurot ja muud tulud 27 261 eurot.

Jalgpalliliidu finantspoole eest vastutav asepresident Andri Hõbemägi sõnas üldkogule 2016. aasta majandusaasta aruannet kommenteerides: "Rõhutan printsiipi, et kõik, mis me tuludena teenime, selle kõik ka edasi kanname. Tulusid kasvatades kasvatame me alati ka kulusid, me ei fokusseeri end kulude kokkuhoiule."

Jalgpalliliit toetab ERRi 2020. aasta EMi ja seda ümbritsevate valiksarjade teleõiguste ostul kuni 950 000 euroga. Selle summa eest saaks ehitada umbes ühe kunstmurustaadioni või osta uue katte kolmele kunstmuruväljakule. 2013. aasta lõpus avatud Lilleküla jalgpallihalli maksumus oli kolm miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles