Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA) teatas, et nõuab Paris Saint-Germainilt aruannet selle kohta, kuidas klubi kavatseb finantseerida Barcelona tähe Neymari 222 miljoni euro suurust väljaostusummat, kirjutab The Telegraph.
UEFA karm küsimus PSG-le: kust tuleb Neymari ostuks kuluv raha?
3. august 2017, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa jalgpalliklubidele kehtivad rahalise ausa mängu ehk FFP reeglid, mille kohaselt klubide tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Barcelona nõuab, et PSG tasuks neile Neymari 222 miljoni euro suuruse väljaostuklausli kohe ja ühes osas. Kokku läheb leping PGS-le eeldatavasti maksma astronoomilised 450 miljonit eurot.
Neymar hakkab palgana teenima 55 miljonit eurot ehk aastas kuluks PSG-l viieaastase lepingu peale 90 miljonit eurot. See on peaaegu veerand klubi praegusest aastasissetulekust ehk 389,6 miljonist eurost. Täna käis Neymar juba Portugalis ka PSG korraldatud arstlikus kontrollis ehk ülemineku vormistamine peaks olema suuresti formaalsus.
UEFA kinnitas Telegraphile, et ei tee FFP-reeglites järeleandmisi ega luba ühelgi klubil kolme aasta jooksul enam kui 30 miljoni euroga miinusesse minna. Ka Hispaania kõrgliiga La Liga president Javier Tebas on korduvalt toonitanud, et liiga kavatseb ülemineku suhtes protesti esitada, kui neil tekib vähimgi kahtlus, et Katari riiklikule investeerimisfondile kuuluv PSG üritab Neymari ostu finantseerida kahtlaste skeemidega. «Esitame UEFA-le ja Euroopa Liidule ametliku kaebuse klubide suhtes, kes saavad majandusabi riikidelt, mis kingivad oma fännidele mängijaid, röövides neid teistest klubidest,» lubas Tebas.
Vastavalt FFP reeglitele läheb iga üleminek, mis vormistatakse tänavu pärast 17. juulit, arvesse klubide litsentseerimisel 2018.-19. aasta hooajal UEFA egiidi all peetavateks võistlustes ehk Meistrite ja Euroopa liigaks. 2014. aastal tegi UEFA juba PSG-le 20 miljonit eurot trahvi, kuna klubi rikkus FFP reegleid. Seega võib arvata, et PSG on praegugi ametnike teravdatud tähelepanu all.
FFP kehtestamisel on olnud märkimisväärne mõju – kui veel 2011. aastal olid Euroopa tippliigade klubid ühtekokku 1,7 miljardi euroga kahjumis, siis 2015. aastaks oli see summa kahanenud vaid 300 miljonile eurole.
Spekuleeritakse, et FFP-st möödahiilimiseks maksab Katari riik Neymarile väljaostuklausli summa ehk 222 miljonit eurot, mille Neymar siis ise Barcelonale tasub. Seeläbi saaks Neymarist vabaagent, kes sõlmiks seejärel PSG-ga uue lepingu. Samuti kahtlustavad skeptikud, et Katar «palkab» Neymari 2022. aasta MMi ametlikuks saadikuks ja maksab talle seeläbi tasu, mis ei kajastuks FFP reeglites. Teisalt sätestab reeglite 72. punkt, et igasugune katse nende täitmisest mööda hiilida on samuti rangelt karistatav.
Neymari isa ja agent Neymar seenior ootab aga Barcelonalt jätkuvalt 23 miljoni euro suurust vahendustasu, mille ta pidi saama selle eest, et aitas sügisel sõlmida poja lepingupikendust. Lepingus oli klausel, et summa kuulub väljamaksmisele vaid siis, kui Neymar ei lahku Barcelonast enne 31. juulit, ent Barcelona väidab, et makse tegemiseks pole siiski alust. Sestap on paarkümmend miljonit praegu advokaadi juures deposiidis ning klubi otsustab, kas ja millal see Neymar seeniorile üldse tasutakse.
Katar üritab Neymari soetamise abil teenida nii poliitilist kui ka ärilist kasu, sest 2022. aasta MMi korraldusõiguse saamist on varjutanud inimõiguste rikkumist ja korruptsiooni puudutavad skandaalid. Naaberriigid on aga kehtestanud Katarile majandusblokaadi, mille tulemusena on riigi import 40% jagu langenud.