/nginx/o/2011/04/18/560073t1h0fed.jpg)
Suusasprinter Kein Einastele meeldib võita. Kellele ei meeldiks? Ent mitte kunagi varem pole Einastel võistluse võidu järel hinges nii viletsat tunnet olnud kui laupäeval.
Einaste: pole vist päris eetiline oma korraldatud võistlust võita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühes suusatajate tavapärases lumelaagris kuulutas vägilasekasvu Einaste oma treeningukaaslastele: «Uskuge, ma olen Eesti kiireim suusataja!»
Peeter Kümmel ja Vahur Teppan vaid muigasid ja vastasid kui ühest suust: «Aga korraldame võistluse ja vaatame, kes on Eesti kiireim meessuusataja!»
200 pealtvaatajat
Niisama ei tahtnud Kümmel, Teppan ja Einaste aga treeningul võidu kihutada. Igav kuidagi. Pealegi kandis ju võistlus endas ka pisut laiemat eesmärki – populariseerida suusasprinti.
Tavadistantsi ei tahtnud mehed läbida, talvel on seda juba piisavalt sõidetud. Seega, miks mitte luua pretsedent ja võistelda 100 meetri suusasprindis? Mõeldud, tehtud. Võistluspaigaks valiti Kääriku suusastaadion.
Ajapikku tundsid võistluse vastu huvi ka sponsorid ning seetõttu otsustati ürituse haaret laiendada. Lisaks Eesti parimatele suusatajatele kutsuti võistlustulle ka tuntud ja tuttavad tegijad erinevatelt aladelt. Teiste seas tegid kaasa näiteks rallisõitja Sander Pärn, korvpallur Valmo Kriisa, elukunstnik Veikko Täär ning võrkpallurid Kristjan Kais ja Andres Toobal.
Kuna Einaste ja teiste suusasprinterite võistlusgraafik oli tihe, tuli võistluste kuupäev lükata täitsa hooaja lõppu. 16. aprill märgiti kalendrisse ning Kümmel, Einaste ja Teppan palvetasid üheskoos, et lumi veel ei sulaks. Ja kuigi Tallinnas pole lumevaipa pea kuskil näha, on Kääriku suusastaadionil paks lumi maas. Lausa nii paks, et reedel tegi suusasprinter Timo Simonlatser lumel kahetunnise treeningu.
«Oleks nüüd ilus päikesepaisteline ilm ka veel! Siis ei oskakski midagi muud enam soovida,» mõtles Kümmel reede õhtul magama minnes. Hommikul avanes talle aknast välja vaadates aga trööstitu vaatepilt – vihma sadas kui oavarrest! Sellele vaatamata kogunes Kääriku suusastaadionile 200 pealtvaatajat. Tunduvalt rohkem kui Eesti meistrivõistlustele.
Võistluse edenedes selgus, et Einaste laagris lendu lastud lubadus hakkab üha enam täide minema. Ta osutus nii eelsõidus, poolfinaalis kui ka finaalis võitmatuks. Superfinaalist, kus kaasa tegid kaks kiiremat – Simonlatser ja Einaste – väljuski võitjana just viimane. Ajaks sai mees 13,32. Simonlatser kaotas talle rohkem kui meetriga.
«Eks võita on alati tore, aga selle võistluse järel oli kuidagi sant tunne. Ei ole vist päris eetiline oma korraldatud võistlust võita,» muigas Einaste ja lisas: «Aga midagi pole teha. Tahtsin veel üht korralikku jõuproovi saada ja tõestust sellele, et olen Eesti kiireim mees suuskadel. Varem võisin vaid spekuleerida.»
Poodiumi madalaimale astmele tõusis teine korraldaja Vahur Teppan. Neljandana finišeeris Marko Liiva ja viiendana kolmas korraldaja Kümmel. Tähtede võistlusel ei leidunud vastast aerutaja Tarmo Tootsile, sprinter Henri Sool oli teine ning näitleja Veikko Täär kolmas.
Maksid peale
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis võivad pealtvaatajad samasugust jõuproovi tulevikuski näha. Võimalik, et siis on võistluspaigaks juba märksa atraktiivsem koht.
Miks mitte näiteks Tallinna vanalinn? «Loodame väga, et meil õnnestub see idee maha müüa. Kõik sõltub edasistest võimalustest. Tore, et sponsorid seekord meile appi tulid, aga tulevikus oleks vaja eelarvet juba suurendada. Praegu maksime kolmekesi oma taskust võistlustele peale,» selgitas Kümmel.
Nüüd saavad suusasprinterid paar nädalat puhata, siis algab juba ettevalmistus järgmiseks hooajaks. Hooajaks, mil kõik loodavad täita ammuse unistuse ja MK-sarjas poodiumile tõusta.