MMil Eestilt lüüa saanud nukrad soomlased: oleme parematest päevadest kaugel

Tero Pitkämäki. Foto: ANDREJ ISAKOVIC/AFP/Scanpix

Kergejõustiku MM lõppes Soome jaoks suure pettumusega, sest ainsana jõudis esikaheksasse odaviskaja Tero Pitkämäki. MMi punktitabelist, kus arvestatakse lisaks medalitele ka kohti esikaheksas, leiab soomlased alles 54. kohalt, kusjuures 50. kohal on Eesti – Janek Õiglane sai meie parimana kümnevõistluses 4. koha, Pitkämäki oli odaviske finaalis viies. Vaata kuidas tahad, ka ülejäänud tulemusi arvesse võttes oli Eesti koondis Londonis Soome omast napilt, kuid kindlalt üle.

Legendaarne spordikommentaator ja kergejõustikuekspert Antero Mertaranta tõdes MTVga vesteldes, et Londonisse vaid 12 sportlast saatnud soomlaste tasemelanguse põhjuseks on vahepealne tegemata töö. MMiks pandi eesmärk: kolm punktikohta ehk kaheksa hulka jõudmist. Paraku jäi see täitmata, peale Pitkämäki ei saanud ükski Soome sportlane eeljooksudest või eelvõistluselt edasi.

«Kui delegatsiooni koosseisu vaadata, ei olnud eesmärk liialt kõrge. Pitkämäki ja Simo Lipsanen kuuluvad tippude hulka, kolmas oleks võinud olla näiteks David Söderberg,» viitas Mertaranta 17. koha saanud kolmikhüppajale Lipsanenile ja 15. kohaga leppinud vasaraheitjale Söderbergile. «Aga kõik peale Tero jäid finaalidest eemale. Otse öeldes: läks untsu,» lisas Mertaranta.

Medaleid toob Pitkämäki, kuid ka esikümnesse ei jõuta

Pärast 1983. aastat jäi Soome MMil juba neljandat korda medalita. Mertaranta sõnul on aga suurem probleem see, mis toimub esikümnekohtade osas. Näiteks kahe aasta eest Pekingis võideti küll ainult üks medal (Pitkämäki pronks) ja kahel eelmisel MMil ongi just Pitkämäki toonud soomlastele ainsa medali, ent Hiinas mahtus lisaks talle koguni viis sportlast esikaheksasse.

«Praegu on meil kaks ala, kus on lootust, et meie sportlane olümpial või MMil finaali jõuab. Kui vaatame 15-20 aasta pikkust perioodi, on meil niisuguseid alasid olnud kümmekond ja sportlasi umbes 15,» nentis Mertaranta. MTV loetlebki, et soomlastel on MM-finaliste jagunud nii kuulitõukesse, kettaheitesse, vasaraheitesse, odaviskesse, teivashüppesse, tõkkejooksu, käimisesse kui ka kolmikhüppesse. Alles on jäänud vaid odavise.

«Ma ei räägigi siin Lasse Viréni, Pekka Vasala ja Martti Vainio aegadest, vaid sellest, kui näiteks Olli-Pekka Karjalainen vasaras hiilgas või odaviskes leidus pool tosinat kõva meest. Tommi Hartonen jooksis Sydneys hästi pikka maad ja Markus Pöyhönen oli EM-finaalis. Ning takistusjooksus oli meil muidugi Jukka Keskisalo,» meenutas Mertaranta 2006. aasta Euroopa üllatusmeistrit.

MTV sõnul on probleeme ka noorteklassides ning suur tööd Soome kergejõustiku taseme taastamisel ei tee ära ühe aastaga. «Võime Jorma Kemppaineni ju peatreeneri kohalt minema lüüa, aga mida see muudab,» tõrjus Mertaranta jutud sellest, et Kemppainen peaks põrumise eest ametikohaga vastutama. «Ühiskond on muutunud, inimesed liiguvad vähem, võistkonnalad võtavad võimust ja nii edasi,» loetles ta tagasilöökide põhjuseid. «Peame massid jälle sportima tooma, lisaks tuleb talentide leidmisesse rohkem panustada. Jäähoki, korvpall ja võrkpall teevad seda tööd hästi,» viitas Mertaranta teistele aladele.

Samuti tuleks tema meelest panna rõhk sellele, et saavutada häid tulemusi Euroopa meistrivõistlustel. «See võiks olla esmane eesmärk. Küll siis jõuab olümpiatele ja MMidele mõelda,» arvas Mertaranta.

Lõvid-lambad

Iltalehti jagas Soome koondisele hindeid endale omasel «lõvid või lambad» skaalal. Lõvideks tituleeriti Londonis hooaja parimad heited teinud Pitkämäki, potentsiaali näidanud ja 14. koha saanud käija Aleksi Ojala, küpses eas MM-tasemele küündinud ja 25. koha saanud maratonijooksja Anna-Mari Hyryläinen ning äsjasest lõikusest taastununa kolmikhüppes 16. kohaga lõpetanud Kristiina Mäkelä. Ülejäänud kaheksa soomlast pidid leppima lamba staatusega ehk lati alt läbijooksmisega.

Kui soomlaste parim tulemus oli Pitkämäki viies ja eestlastel Õiglase neljas koht, siis meil jõudsid lõppvõistlusele ka Magnus Kirt ja Gerd Kanter. Lõpptulemus ehk vastavalt 11. ja 12. koht ei rahuldanud kindlasti kumbagi, ent MMi finaalikoht on siiski MMi finaalikoht. Soomlased võisid plusspoolele kanda veel Ojala 14. koha 50 km käimises, samas said eestlastest nii Karl Robert Saluri kui ka Grit Šadeiko mitmevõistluses 13. koha.

Tõenäoliselt olnuks Eestil soolas veel üks hea tulemus, kui vigastus poleks jätnud pealtvaatajaks Rasmus Mägit. Samas jõudis Jaak-Heinrich Jagor 400 meetri tõkkejooksus eeljooksust edasi ja lõpetas tugevas konkurentsis 19. kohaga, Anna-Maria Orel sai samuti tubli 18. koha. Selgele miinuspoolele jäid Ksenija Balta põrumine, Maicel Uibo katkestamine ja Tanel Laanmäe võistlus, senise hooaja põhjal eeldatava tulemuse tegid ära Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Martin Kupper. Kui Eestile kogunes esikahekümne kohti kaheksa, siis soomlastele kuus.