Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mart Soidro: kümnevõistlus nagu elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
LONDON, SUURBRITANNIA 11AUG17. Pildil Janek Õiglane tl/Foto Tairo Lutter/POSTIMEES | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Uskumatu, aga tõsi: Janek Õiglane tuli Londoni kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kümnevõistluses 8371 punktiga neljandaks.  Vaid neli Eestimaa meest on suutnud enamat, neist üksnes Erki Nool tiitlivõistlustel. Küllaltki õiglane tulemus, kuigi neljas koht on muidugi jama. Miks aetakse kümnevõistluses juuksekarv lõhki ega anta välja kahte pronksmedalit nagu maadluses?  Ebaõiglane. Samas, kui neljandaks tulnuks Aap Neljas või Vladimir Viies, tekitanuks see spordisõbras rohkem küsimusi, et mitte öelda hämmingut. Nii et olgu pealegi.

Kümnevõistlus on läbi aegade pakkunud meile rohkesti kauneid hetki ja kaasaelamisrõõmu. Palju neid riike ikka on, kes saavad olümpiamängudelt ette näidata  terve medalikomplekti (Aleksander Klumberg-Kolmpere pronks Pariisis 1924, Rein Auna hõbe Tokyos 1964 ja Erki Noole kuldmedal Sydneys 2000. aastal)? Ja mitu kulda meil oleks, kui Heino Lipp saanuks võistelda Londoni (1948) ja Helsingi (1952) olümpiamängudel? Sama oleme suutnud saavutada murdmaasuusatamises, tõstmises ja maadluses. N Liidu koondise koosseisus ka korvpallis. Aga nendel aladel on olnud tõuse ja langusi. Erinevalt kümnevõistlusest, mis on juba 70 aastat olnud üks meie paraadaladest.

Kümnevõistlusele on vahva kaasa elada ja seda on tore ka teha. 1987. aastal tuli Valter Külvet Kadriorus 8332 punktiga N Liidu meistriks. Ta oli tol hetkel sama vana nagu Janek Õiglane praegu. Saame näha, kui palju poisikesi nüüd innustub Õiglase Londoni vägiteost, meie jätsime kolmkümmend aastat tagasi Valter Külveti kuldmedalivõidu järel õlletaresse Humal minemata ja korraldasime ajakirjanike esimesed mitteametlikud lahtised meistrivõistlused kümnevõistluses.  Need toimusid 18.–19. septembril TRÜ staadionil ja võitjaks tuli Vahur Kersna.

Võrreldamatut on muidugi kohatu võrrelda, aga Janek Õiglase suure lustiga tehtud mitmevõistlus tõstis minulgi toonust ja meenusid vanad ajad. Ka meie olime toona oma saavutustest rabatud, kuigi teivashüppelatt ei olnud mitte viie, vaid kahe meetri kõrgusel.

Pusisime kümnevõistlust kolmel sügisel, aga siis tuli Eesti riik ja tõkkeid polnud aega enam harjutada. Kui Erki Nool saavutas 1995. aastal Götzises 8575 punkti, ületades isikliku rekordi 488 punktiga, tekitas see taas innustust kuul keldrisügavusest päevavalgele tarida. Kõige suurejoonelisem võistlus oli 1997. aastal: 32 ajakirjanikku ja 18 ärimeest said tulemuse kirja! Mäletan, et esimesena tuli mulle staadionil vastu Jüri Mõis, noogutas vandeseltslaslikult, aga kahjuks tõmbas ta kaugushüppes jala ära. Indrek Neiveltil ja Neinar Selil läks paremini – tollane hansapankur tuli 4218 punktiga rikkurite konkurentsis kolmandaks ja vana vasaraheitja jäi 2115 punktiga seitsmeteistkümnendaks. Pole paha, nagu Villu Reiljan ja Mati Alaver tavatsevad öelda.

Aga tagasi Janek Õiglase juurde. Harva kohtab Eesti spordis nii positiivse ellusuhtumisega atleeti, kes võistlust ja oma etteastet täie rinnaga naudib. Eks inimesed ole erinevad, nii ka kümnevõistlejad. Erki Nool oli pulbitsev, Valter Külvet endassetõmbunud ja Kristjan Rahnu lausa külmkapimees – kui 8500 punkti ületajatest rääkida. Hirmsasti tahaks, et Õiglane jõuaks vähemasti Erki Noole kandadele, aga sinna on pikk ja raske tee. Samas oleks see minu meelest igati õiglane.  Nojaa, Nool on 8500 punkti ületanud 12 korda. Eesti rekord on 8815 punkti, mis andis 16 aastat tagasi Edmontoni maailmameistrivõistlustel kõigest hõbemedali. Olid ajad... Praegu pole peale Kevin Mayeri keegi selliseks punktisummaks võimeline.

Kaks aastat tagasi tuli Janek Õiglane maailmameistrivõistlustel 7581 punktiga 19. kohale. 8371 punkti andnuks siis 8. koha. Õiglane tunnistas pärast võistlust, et maailma neljanda kümnevõistlejana ta ennast ei tunne, mitmed tugevamad katkestasid või olid alavormis. Samas pole meeste mitmevõistluses väga suurt arengut toimunud. Erki Nool tuli oma esimestel maailmameistrivõistlustel 1995. aastal samuti neljandaks ja punkte kogus ta siis 8268. Õiglane pole aga esimene mees, kes maailmameistrivõistlustel 8371 punkti kokku keevitas – Attila Zsivotczki sai sama tulemusega 2001. aasta võistlusel neljanda ja  Andre Niklaus kuus aastat hiljem viienda koha.

Millistel aladel on meie uuel kümnevõistluse tähel kõige rohkem arenguruumi? Eelkõige jooksudes, hüpetes ja heidetes vähem. Kuna kaugushüpe ei tulnud kõige paremini välja, oli Õiglane pärast kahte ala alles 18. kohal. Teisisõnu: eestlastele nii omaselt ei saanud alguses vedama ja pärast pidama. Tõsi, purakas tuli odaviskes siiski välja. Teise päeva mees, nagu asjaosaline ise pärast 400 meetri jooksu tabavalt märkis. Aga kümnevõistlus algabki teadupoolest teisel päeval.

Tagasi üles