Uskumatu, aga tõsi: Janek Õiglane tuli Londoni kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kümnevõistluses 8371 punktiga neljandaks. Vaid neli Eestimaa meest on suutnud enamat, neist üksnes Erki Nool tiitlivõistlustel. Küllaltki õiglane tulemus, kuigi neljas koht on muidugi jama. Miks aetakse kümnevõistluses juuksekarv lõhki ega anta välja kahte pronksmedalit nagu maadluses? Ebaõiglane. Samas, kui neljandaks tulnuks Aap Neljas või Vladimir Viies, tekitanuks see spordisõbras rohkem küsimusi, et mitte öelda hämmingut. Nii et olgu pealegi.
Tellijale
Mart Soidro: kümnevõistlus nagu elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümnevõistlus on läbi aegade pakkunud meile rohkesti kauneid hetki ja kaasaelamisrõõmu. Palju neid riike ikka on, kes saavad olümpiamängudelt ette näidata terve medalikomplekti (Aleksander Klumberg-Kolmpere pronks Pariisis 1924, Rein Auna hõbe Tokyos 1964 ja Erki Noole kuldmedal Sydneys 2000. aastal)? Ja mitu kulda meil oleks, kui Heino Lipp saanuks võistelda Londoni (1948) ja Helsingi (1952) olümpiamängudel? Sama oleme suutnud saavutada murdmaasuusatamises, tõstmises ja maadluses. N Liidu koondise koosseisus ka korvpallis. Aga nendel aladel on olnud tõuse ja langusi. Erinevalt kümnevõistlusest, mis on juba 70 aastat olnud üks meie paraadaladest.