Kui suusataja Aivar Rehemaa luges 1. aprillil lehest, et kogu Eesti koondise hooldemeeskond asub järgmisel hooajal venelaste suuski määrima, siis ta vaid muigas ja mõtles: «Hehee, päris hea aprillinali!»
Šmiguni endine hooldemees võib hakata Rehemaa suuski määrima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida päev edasi, seda enam sai endine juunioride maailmameister aru, et asi on naljast kaugel. Ta mõistis, et peaaegu kogu Eesti hooldemeeskond on tõepoolest Venemaale siirdumas. Seejärel hakkas Rehemaa otsima võimalusi, et vähemalt üks vanadest tegijatest kodumaale jääks.
Kindlustunne suureneks
«Venemaa pakkumine on kahtlemata ahvatlev ja rahaliselt ei suuda me sellega ilmselt konkureerida. Aga kui mitme peale raha kokku otsida, ei pruugi see sugugi võimatu ülesanne olla,» nentis Rehemaa. «Olen rääkinud ka enda toetajatega ja nemad suhtuvad sellesse positiivselt. Ilmselt sealt tuleb see raha leida. Peame kamba peale need võimalused leidma.»
Rehemaa ei taha kogeda hooaja esimesel MK-etapil sisetunnet, mis ütleb: «Kas mu suusad on ikka piisavalt head, et ülejäänud maailmaga konkureerida?» Seetõttu olekski koondisesse tarvis vähemalt üht kogenenumat meest, kes oma teadmisi jagada võiks. See suurendaks ka suusatajate kindlustunnet.
«Olen vestelnud Oleg Ragiloga, Eero Bergmani ja Margo Pullesega. Ka nemad on praegu ootelehele pandud. Keegi ei tea veel päris kindlalt, kus nad järgmisel hooajal tööle asuvad. Venemaaga olevat neil praegu vaid suusõnaline leping,» sõnas Rehemaa. «Kõik lubasid Eestisse jäämise varianti kaaluda. Iseküsimus on aga see, mis raha eest oleksid nad nõus Eestisse jääma. Enne peame selgeks tegema, mis on meie võimalused ja kas me saame vajaliku raha kokku.»
Ragilo ei salanud, et ootab praegu pakkumist Rootsi ja USA koondiselt. Ühe variandina kaalub ta ka võimalust Eesti sportlaste suuski määrida. «Konkreetset pakkumist pole eestlased mulle teinud. Kui pakkumine on laual, saan erinevaid võimalusi kaaluda,» selgitas Ragilo, kes on olnud üks Kristina Šmigun-Vähi medalivõitude arhitektidest.
«Minu jaoks pole vahet, kelle heaks töötada. Kui pakkumised on sarnased, siis loomulikult määriksin oma riigi sportlaste suuski. Aga kui on märkimisväärne vahe, siis pean mõtlema, mis minu pere jaoks majanduslikult kasulikum oleks.»
Aprillis selgub
Samas tõdes ka Ragilo, et Eesti suusatajad vääriksid oma meeskonda üht väga kogenud hooldemeest: «Me ei saa eeldada, et tuleb häid kohti, kui pole väga kvaliteetset taustajõudu.»
Aprilli jooksul peaks selguma, kas keegi endistest hooldemeestest jätkab eestlaste juures või saab selle au endale Ragilo.