Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6765923t1hc2f6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/02/7057147t1heba0.jpg)
Tore, et meie Euroopa tasemel poliitikud (Yana Toom, Urmas Paet, Kaja Kallas) leidsid pere ja une arvel mahti osaleda ka pealinna valimiste meistrivõistlustel. Nad on eeskujuks meie tippsportlastele, kes pahatihti eelistavad rahvusvahelist kommertsvõistlust kodukamara tšempionaadile. Ebaõiglane, et tobeda valimisseaduse tõttu ei pääse MEPid volikokku, võistlevad n-ö väljaspool arvestust – aga nad lubatakse vähemasti staadionile! Erinevalt Venemaa kergejõustiklastest tiitlivõistlustel.
Samas pole meie endised tippsportlased kuigi edukalt pürginud rahvusvahelisele poliitikaareenile. Eks seal ole konkurents ka tihedam – Eestile eraldatakse iga viie aasta tagant vaid kuus kohta Euroopa Parlamendis, seetõttu on näiteks Team Haanja liikmetel vaid õhkõrn võimalus suuskadeta Brüsselisse ja Strasbourgi pääseda. Ainsana on endistest sportlastest marjamaale jõudnud Toomas Savi. Vana oda on ta lennutanud 81 meetri ja 20 sentimeetri kaugusele ja oli pool sajandit tagasi maailma 15. piigiheitja. Tema sulest on 1993. aastal ilmunud 54-leheküljeline brošüür «Dopingu ABC», mis on tänapäevalgi aktuaalne.