Kanepi tegi ajalugu, aga nagu ei teinud ka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaia Kanepi oma treeneriga võidu järel patsu löömas.
Kaia Kanepi oma treeneriga võidu järel patsu löömas. Foto: EDUARDO MUNOZ ALVAREZ/AFP/Scanpix

Viimases naiste tennise maailma edetabelis alles 418. positsioonil paiknenud Kaia Kanepi on alles teine naine US Openi ajaloos, kes murdnud end veerandfinaali läbi kvalifikatsioonikadalipu. Ta on ka kõige madalama tabelikohaga mängija, kes turniiri ajaloos nii kaugele jõudnud, mida võiks pidada omamoodi rekordiks, aga samas on kaheksa parema sekka pääsenud ka suisa viis naistennisisti, kel puudus aasta viimaseks suure slämmi turniiriks üldse edetabelikoht.

Kanepi puhul käib jutt «kaitstud tabelikohast» ehk mängupausilt naasnud sportlaste võimalusest kasutada oma vigastuseelset positsiooni, et mõnel suurturniiril võistlema pääseda. Praegu edetabeli viiendas sajas paikneval Kanepil oli see koht 196., mis tähendas piletit Wimbledoni ja US Openi kvalifikatsiooniturniirile. Esimeses ta kaugele ei jõudnud, teine suure slämmi turniir kulgeb aga üliedukalt.

Kaitstud tabelikoha või korraldajatelt saadud vabapääsmega on varemgi US Openil nähtud tennisiste, kes suutnud vaatamata selja taha jäetud võistluspausidele turniiril suuri tegusid teha. Näiteks Kim Clijsters tuli, nägi ja võitis 2009. aastal US Openi omamata üldse WTA tabelis asetust. Endine maailma esireket taandus suurest tennisest 2007. aastal, tõi ilmale oma esimese lapse, aga otsustas siis võistluskarusellile naasta ning endise Ameerika lahtiste tšempionina (2005) lubasid korraldajad ta otse põhiturniirile, mille belglanna ka võitis. Samas krooniti ta tšempioniks ka järgmisel hooajal.

Olgu ära mainitud ka esimene (ja enne Clijstersit viimane) edetabelikohata naine, kes suutis suure slämmi turniiri võita: Evonne Goolagong 1977. aastal Austraalias.

Ainus teine tennisist, kes Ameerikas Kanepi kombel end läbi kvalifikatsioonikadalipu veerandfinaali murdis – Barbara Gerken 1981. aastal – ei omanud samuti saavutuse ajal edetabelikohta. Võib väita, et ameeriklanna kaheksa sekka jõudmine oli veel suurem üllatus kui eestlanna puhul – kui vaatamata rasketele vigastustele on Kanepi varasema karjääri jooksul tõestanud, et ta on maailma tippu kuuluv tennisist, siis Gerkeni karjääri tipphetkedeks jäidki see veerandfinaalkoht, kolm kaotatud WTA-turniiri finaali ja 55. edetabelikoht.

Gerken kaotas 1981. aastal nimekaimust rahvuskaaslasele Barbara Potterile 5:7, 5:7 ehk Kanepil on võimalus teha ajalugu - kui ta alistab homme veerandfinaalis Madison Keysi (WTA 16.), saab temast esimene tennisist, kes murdnud end läbi kvalifikatsiooni US Openil poolfinaali. Et kvalifikatsioon tähendab kolme väsitavat lisamatši, on suurel slämmil nii kaugele jõudmine väga harukordne saavutus: naistest on seda suutnud vaid Christine Matison (1978 Austraalia lahtised) ning Alexandra Stevenson (1999 Wimbledon). Mehi on selle saavutusega kolm: John McEnroe (1977 Wimbledon), Filip Dewulf (1997 Prantsusmaa lahtised) ja Vladimir Voltškov (2000 Wimbledon). Finaalikoht, rääkimata võidust, on jäänud püüdmatuks.

Tagasi üles