Saada vihje

US Open sai siiski muinasjutulise looga võitja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kuigi Ameerika lahtiste tennisemeistrivõistluste üheks kangelannaks kujunes vigastuspausilt naasnud ning veerandfinaali jõudnud Kaia Kanepi, sai muinasjutuliselt kulgenud turniir ka väärilise lõpu. US Openi finaali võitis ameeriklanna Sloane Stephens, kes veel 1. augustil oli maailma edetabelis 957. kohal.

24-aastane Stephens alistas finaalis Kanepi veerandfinaalis konkurentsist välja lülitanud kaasmaalanna Madison Keysi täpselt tund aega kestnud kohtumises 6:3, 6:0. 

Kui Keys maadles hooaja eel ning ka pärast Prantsusmaa lahtiseid randmevigastusega, siis Stephensit segas pikalt jalavigastus. Veel jaanuari lõpus käis ameeriklanna jalaoperatsioonil ning naasis tenniseväljakutele alles Wimbledoni turniiri eel. Et sealt ei tulnud aga edu, langes ta 1. augustil maailma edetabelis alles 957. kohale, ent kõrgetasemelistel Toronto ning Cincinnati turniiridel poolfinaalidesse jõudmine kergitas ta vahetult enne US Openit maailma edetabelis 83. kohale.

«See on eriline tunne.Mul oli 23. jaanuaril operatsioon ning kui keegi oleks mulle siis öelnud, et võidan USA lahtised, oleksin ma öelnud, et see on võimatu. Ma ei vahetaks seda tunnet millegi vastu!» sõnas Stephens auhinnatseremoonial. 

Et Stephens alistas finaalis oma sõbranna ja treeningukaaslase, kallistas ta Keysi pärast kohtumist väga pikalt ning ütles talle, et matš võinuks lõppeda viigiga. Keys sõnas pisarsilmil, et Stephens on talle väga kallis.

Sloane Stephens ja Madison Keys kallistamas
Sloane Stephens ja Madison Keys kallistamas Foto: MATTHEW STOCKMAN/AFP

«Sloane on üks mu lemmikinimesi ja see kohtumine oli väga eriline. Loomulikult olen pettunud, aga ta oli väga toetav. Ning kui peaksin valima, kellele kaotan, siis on see kindlasti tema,»rääkis ta.

«Mul on seljataga olnud väga raske aasta ning minu selja taga on olnud toetav tiim. Kui keegi oleks mulle öelnud kaks kuud tagasi, et seisan siin finaalitrofeega, poleks ma seda uskunud.»

Tagasi üles