Kuidas valida purje- ja aerusurfi varustust?

Aivar Kajakas laineid murdmas Foto: Paul Harro

Aprillist kuni päris koerailmadeni võib merel ja jõgedel-järvedel märgata surfajaid, kes ennastunustavalt laineid naudivad. Surfisõpru on Eestis aina rohkem, soojal ajal tegutsevad surfiklubid suuremates randades ja ka väiksemates „õige tuulega” paikades. Neid, kes on kord surfi proovinud, ähvardab oht õige pikaks ajaks surfipisikuga ja nii ka uue hobiga nakatatud saada. Kuidas aga valida õiget varustust, milliseid kaubamärke eelistada, kas osta uus või kasutatud varustus? Nõu annab Pirita Surfiklubi peatreener Aivar Kajakas.

Aivari sõnul ei pea paika müüt, et Eestis surfiilma pole. Meie mererannad sobivad mõnusalt purjelauaga sõitmiseks, sest rannikuäärne meri on valdavalt madal ja lained pole liiga suured ka algajate jaoks. Samas leiab vetest ka selliseid kohti, kus võimsamatel lainetel sõita ja hüpata. „Viimase viie aasta jooksul on ehk purjelauafännide hulk vähenenud, kuid jõudsalt tuleb juurde aerulauasõitjaid. Aerulaua populaarsusele aitavad kindlasti kaasa ala lihtsus, juurdepääsetavus ja vee peal olemise võlu." Tema sõnul võetakse aerulauaga järjest rohkem ette ühissõite-matkasid, mõnevõrra on vähenenud laual joogavõimlejate arv. Sageli sõidetakse aerulaudadega Tallinna lahel tekkivatel laevalainetel. „Purjelaua sõidus on tuulise suve tõttu populaarne slaalomi distsipliin,” lisas Kajakas.

Varustus vali sõidustiili järgi

Varustuse soetamisel soovitab Kajakas valida purjelauasõidu harrastajal sõiduviisiga sobiva varustuse. „Kõigil purjelauduritel ei ole eesmärgiks kihutada 50 km/h, mõned eelistavad rahulikumat kulgemist. Neile sobib sverdiga laud, mis on hea ka aeglasematele õppijatele.” Kiirema arenguga sõitjad võiksid aga treeneri sõnul vaadata freeride-laua poole, mille litraaž sõltub sõitja kaalust. Peale selle tasub varustuse soetamisel arvestada oskuste arengu kiirusega (sõltub ajast, mida surfamisele saab kulutada), rahaliste ja ajaliste võimaluste ning töökindlusega.

Kajakas soovitab hankida endale kaks purje: üha vaiksemate ilmade ja teise tuulisemate päevade tarvis. Alati ei õnnestu erinevaid purjesid sama masti ja poomi peale sobitada, mistõttu võib vaja minna ka lisamasti või -poomi. „Kindlat kaubamärki küll soovitada ei oska, kuid Gaastra, Neilpryde, North Sails, Loft on kindlad valikud, tundmatu tootja varustus ei pruugi nii hästi toimida ega vastu pidada. Varustuse ostmisel vaata kindlasti, et puri ja mast omavahel sobiksid,” toonitab Kajakas.

Treeneri sõnul tasub varustuse soetamisel kaaluda ka kasutatud kraami ostmist – tooteid võib leida nii Facebooki järelturult kui ka surf.ee turult. „Käest kätte võid rahumeeli osta nt 5-ruutmeetrise purje – selles mõõdus purje läheb vaja igal tasemel sõitjal.”

Millise investeeringuga peaks aga esmast surfivarustust valides arvestama? „Esialgu kulub varustuse peale 1000–2000 eurot, kuid siis on ka sõidulustiga seotud kulud mõneks ajaks tehtud,” lisas Kajakas. On väga oluline, et valesti valitud või säästupõhimõttel ostetud varustus ei jätaks merel hätta.

Täiskasvanute surfitrenn Foto: Aivar Kajakas

Aerulauamatkadeks sobib täispumbatav laud

Aerulauasõidus on erinevad stiilid, millest sõltub ka varustus. Matkamiseks ja jõgedel liikumiseks sobib kõige paremini täispumbatav laud, mis peab vastu ka kergetele löökidele. Lainetel sõitmiseks on vaja jäigemat ja väiksemat lauda. Merel matkamiseks ja vee peal joogavõimlemise harrastamiseks sobib hästi ka 10-jalane või suurem laud.

„Kui on varem omandatud ka purjega sõitmise oskused, tasub valida selline laud, millele saab vajaduse korral taglase kinnitada,” lisas Kajakas.

Surfamiseks ei pea olema väga heas vormis, kuigi ujumisoskus ja varasem trennikogemus tulevad kindlasti kasuks.

Bigbank AS on finantsteenuseid pakkuv ettevõte. Enne lepingu sõlmimist tutvuge hoolikalt teenuse tingimustega ja vajadusel konsulteerige asjatundjaga.