Intriig Eesti käsipallis – kolmele medalile viis pretendenti

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Eesti käsipallihooaeg on juba avatud – peetud on karikamatše ja tiitlikaitsja Põlva Serviti edenes eurosarjas teise ringi –, siis Eesti meistrivõistlused algavad teisipäeval kohtumisega SK Tapa – HC Kehra.

Hooaja eel tutvustasid kaheksa meistriliigas osalevat klubi oma plaane ning ilmnes, et medalitega läheb kitsaks, sest kolmele metalsele autasule on viis kandidaati: tiitlikaitsja Põlva Serviti, 11-kordne Eesti meister HC Kehra, mullune pronksimeeskond ja tunamullune finalist Viljandi HC, neli aastat järjest neljanda kohaga leppima pidanud HC Viimsi ning kõrgliiga uustulnuk HC Tallinn.

Põlva Serviti. Peatreener Kalmer Musting. «Peaaegu terve võistkond õnnestus säilitada. Vaid Andreas Rikken tõmbus tagasi. Ülejäänud mehed on kõik samad, kes mullu, mis annab algavaks hooajaks hea vundamendi. Eesmärk on lisaks kodustele võitudele ka eurosarjas hästi esineda. Eelarve kujuneb selliseks nagu kulud. Kokkulepped toetajatega on olemas, et eduka esinemise puhul toetus suureneb.»

HC Kehra. Peatreener Kaupo Liiva: «Aitasime HC Tallinnat ühe mängijaga (sinna siirdus Marko Slastinovski – toim) ja veel kaks vasakukäelist (Jorma Käsper ja Liiva ise – toim) lõpetasid. Esiliiga meeskonnast tõstsime viis-kuus noort põhimeeskonda, kolm tuttavat välismaalast jätkavad ja ilmselt liitub ka üks vasakukäeline serblane. Eesmärk on karika- ja meistrivõistluste finaalikoht ning Balti liiga finaalturniir.»

Viljandi HC. Peatreener Marko Koks: «Võistkond on päris palju muutunud – kolm põhimeest (Kristo Voika, Ott Varik, Sten Maasalu – toim) siirdusid välisklubidesse. Võtame oma nooremaid kasvandikke spordikoolist juurde. Augud peavad täitma nemad ja mullu vähem mänguaega saanud mehed. Vaatame ka natuke ringi, võib-olla toome rivistusse ka välismängija(d). Eesmärk on ikkagi meistriks tulla ja karikas võita. Eks kevadel ole näha, kuidas õnnestub.»

HC Viimsi/Tööriistamarket. Peatreener Ain Pinnonen: «Võistkond on muutunud, sest aitasime kahe mehega HC Tallinnat. Et kohad tühjaks ei jääks, kaasasime neli-viis enda noormängijat. Täielikku komplekteeritust veel pole, aga selles vallas on meil plaane. Eesmärk on hästi mängida ja medal võita. Võistkonna kokkupanek on kindlasti lihtsam kui eelarve kokkupanek.»

Aruküla/Audentes. Peatreener Martin Noodla: «Kahe hooaja vahel viisime võistkonnad kokku, sest Audenteses nappis õpilasi ja ka Arukülla oli vaja uusi tuuli. Tänavu pressime Arukülas nii palju rahvast sisse, kui meie väiksesse saali mahub, aga on lootust, et järgmiseks hooajaks võetakse üks sein maha ja tehakse korralik tribüün asemele, mis võimaldaks kohalikele inimestele meie noorte tegemisi lähemale viia. Plaan on tänavu projekt sisse töötada ja proovida hooajaks 2018-19 Arukülla käsipallibuum tekitada.»

SK Tapa. Treener Aron Jaanis:  «Mõned noored on siirdunud perspektiivikamatesse klubidesse, sest noorte Tapal hoidmine on keeruline. Aga uued noored kasvavad peale ja proovime neile kõrgliigas mänguaega anda. Eelarve on meil selline, et maksame jooksvaid arveid.»

Põlva Coop. Peatreener Kalmer Musting. «Esiliigas jõudsime mullu 17-18-aastaste noorte poistega finaali ja tahame edasi areneda. Eesmärk on areneda, teenida võite ja mängida võimalikult kõrgetele kohtadele.»

HC Tallinn. Mänedžer Risto Lepp: «Oleme viis aastat noortetööga tegelenud. Esindusmeeskonna sedavõrd varajane tekkimine oli veidi üllatav, aga samm oli vaja teha, et noored näeksid väljundit ja Tallinna inimesed Eesti tippkäsipalli. Põhiline eesmärk on areng – kui mehed arenevad, pole vahet, kas oleme Eestis esimesed või viimased.»

* * *

Eesti meistriliigas mängivad kaheksa meeskonda esmalt kaks ringi (14 kohtumist per meeskond) ning jagunevad siis kaheks tugevusgrupiks, mille sees peetakse veel üks kaheringiline turniir (6 kohtumist per meeskond). Seega koosneb kõigi kaheksa meeskonna põhiturniir 20 mängust.

Neli Balti liigas osalevat meeskonda – Serviti, Kehra, Viljanri, Tallinn – saavad sealt koormust vähemalt 10 mängu jagu, sest 12 osalejat kuuest riigist on jagatud kahte alagruppi, kus peetakse kaheringilised turniirid.

Kirjeldatud mängukoormusele lisanduvad veel mõlema sarja võimalik play-off ja Eesti karikavõistlused (ning Serviti puhul ka eurosari) ehk Eesti meistrivõistluste finalistide mängukoormus küündib hooaja jooksul ilmselt 45 matši kanti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles