Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/21/7124171t1hdcdd.jpg)
Eesti võrkpallikoondist ootavad nui neljaks järgmisel suvel ees lahingud uue näoga Euroopa liigas. Enne liigasüsteemi kinnitamist tuleb veel ära oodata lõplik otsus rahvusvaheliselt alaliidult, kas euroliiga võitjat ootab tulevikus koht Maailmaliigas või mitte.
Meie võrkpallilõvid triumfeerisid sel suvel Maailmaliiga kolmandas tugevusgrupis, millega pidanuks kaasnema pääse aste kõrgemale. Aga Maailmaliiga läbis reformi ja uude esindusdivisjoni pääses 16 koondist, neist enamik pika seitsmeaastase lepinguga. Eesti valituks ei osutunud ning lohutuseks pakuti valikut madistada koos 19 saatusekaaslasega alamliigas. See tähendanuks taas kohtumist koondistega nagu Taiwan või Venezuela – sportlikult ebahuvitavad matšid, mis koondise arengule kuidagi kasuks poleks tulnud. Sama meelt olid teisedki Euroopa võrkpallitipud, kes 16 valitu sekka ei kuulunud.