Saada vihje

Mayweather avaldas, miks matš McGregoriga oodatust tasavägisemaks kujunes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Floyd Mayweather ja Conor McGregor.
Floyd Mayweather ja Conor McGregor. Foto: SCANPIX

Augustikuu lõpus peetud megamatš Floyd Mayweather juuniori ja Conor McGregori vahel osututus küll paljude jaoks oodatust põnevamaks, kuid sellel on Mayweatheri sõnul loogiline selgitus. Nimelt oli 40-aastane vanameister end poksringis tagasi hoidnud, sest kartis McGregori tuleviku pärast.

Mayweather alistas iirlasest vabavõitleja McGregori 10. raundis tehnilise nokaudiga. Paljude jaoks tuli üllatuseks, et MMA-võitlejana kuulsust kogunud McGregor profikarjääris vaid võite tunnistanud poksija vastu sedavõrd kaua vastu pidas. Ka Mayweather on hilisemates intervjuudes iirlasele kiitust avaldanud, kuid tema viimase sõnavõtu kohaselt hoidis ameeriklane end ringis kõvasi tagasi.

«Tal on karjäär. Ta on jätkuvalt noor ning me peame selliste võitlejate peale mõtlema. See matš võinuks olla tema jaoks väga kahjulik,» andis Mayweather mõista, et võinuks McGregori juba ka varem nokauti lüüa.

Mayweather teab tegelikult isiklikust kogemusest, kuivõrd kahjulik võib võitlussport tervisele pikemas perspektiivis olla. Tema onu ning esimene treener Roger vaevleb poksiringis saadud ohtrate löökide tagajärjel dementsuse käes.

«Sellised asjad juhtuvad. Rääkisin just hiljuti telefoniteel oma onuga. Ta eksleb kogu aeg ringi ning mitte keegi ei tea, kus ta on. Ta lõpetab alati haiglas. Ajukahjustused juhtuvad,» jätkas Mayweather.

«Kui oleksin ta esimeses raundis nokauti löönud, oleks inimestel ilmselt midagi öelda olnud. Ma ei hakanud seda tegema, aga inimestel on ikkagi midagi öelda. Olin matši ajal 40-aastane, kaks aastat poksist eemal olnud. Tema oli 28. Ta oli pikem ja suurem, võib-olla ka tugevam. Olin matšiks treeninud kõige rohkem kolm nädalat,» rääkis Mayweather.

Tagasi üles