Kommentaar: jalgpalli peab Eesti mängima peaga

Jalgpalli mängides on Eesti põhiline relv paratamatult nutikas ja tulemusele orienteeritud ning tarbetuid dogmasid eirav mõtlemine, sest mängijate valiku või tehniliste oskuste poolest on meil Euroopas keeruline esirinda tõusta. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti jalgpallikoondise MM-valiksari tuleb hinnata korralikuks. Meeskond kuulus loosimisel neljandasse tugevusgruppi ja neljanda kohaga alagrupp ka lõpetati. Koht sai kaitstud. Hõisata pole mõtet, aga kui võrrelda naabritega, siis nii Lätil, Leedul kui ka Soomel läks kehvemini. Ent keskendugem endale ja sellele, kuidas saaks edaspidi ise paremini.

Eesti vaieldamatult suurim saavutus, EM-valiksarjas play-off’i ehk 20 parema sekka jõudmine 2011. aasta kevadel õnnestus mitme asjaolu perfektse kokkulangemise tõttu. Eesti meeskonna liikmete kooslus klappis peaaegu ideaalselt toonase peatreeneri Tarmo Rüütli nägemusega ning tekkinud sünergia toel suudeti teha tulemusi, mis liidetavate summast mitu korda suuremad.

Järgmiseks valiksarjaks oli kõik muutunud: kuigi mängijad olid sisuliselt kõik samad, olid mingid pisiasjad paigast nihkunud ja harmooniat enam ei tekkinud. Selge tõestus, et äsja ideaalselt töötanud mudel ei toimi enam. Vanad raamid olid kasutud. Lõppenud MM-valiksari meenutas taas, et Eesti peab olema valmis igal hetkel ükskõik kui kindlana tunduvad raamid kohe pilbastama.