Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kommentaar: jalgpalli peab Eesti mängima peaga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jalgpalli mängides on Eesti põhiline relv paratamatult nutikas ja tulemusele orienteeritud ning tarbetuid dogmasid eirav mõtlemine, sest mängijate valiku või tehniliste oskuste poolest on meil Euroopas keeruline esirinda tõusta. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti jalgpallikoondise MM-valiksari tuleb hinnata korralikuks. Meeskond kuulus loosimisel neljandasse tugevusgruppi ja neljanda kohaga alagrupp ka lõpetati. Koht sai kaitstud. Hõisata pole mõtet, aga kui võrrelda naabritega, siis nii Lätil, Leedul kui ka Soomel läks kehvemini. Ent keskendugem endale ja sellele, kuidas saaks edaspidi ise paremini.

Eesti vaieldamatult suurim saavutus, EM-valiksarjas play-off’i ehk 20 parema sekka jõudmine 2011. aasta kevadel õnnestus mitme asjaolu perfektse kokkulangemise tõttu. Eesti meeskonna liikmete kooslus klappis peaaegu ideaalselt toonase peatreeneri Tarmo Rüütli nägemusega ning tekkinud sünergia toel suudeti teha tulemusi, mis liidetavate summast mitu korda suuremad.

Järgmiseks valiksarjaks oli kõik muutunud: kuigi mängijad olid sisuliselt kõik samad, olid mingid pisiasjad paigast nihkunud ja harmooniat enam ei tekkinud. Selge tõestus, et äsja ideaalselt töötanud mudel ei toimi enam. Vanad raamid olid kasutud. Lõppenud MM-valiksari meenutas taas, et Eesti peab olema valmis igal hetkel ükskõik kui kindlana tunduvad raamid kohe pilbastama.

Meie jalgpallis pole mängijate valik sedavõrd lai, et peatreener saaks esmalt paika panna jäiga süsteemi ja siis selle tarbeks sobivaimad mängijad leida. Laias laastus just selle reha otsa astus eelmine Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson, kes lähtus süsteemist ja otsis selle jaoks sobivamaid mängijaid, mis tähendas automaatselt omapäraste vutimeeste väljapraakimist. Lõpuks oli Eesti mäng iseloomutu, hingetu ja apaatne, sest särtsuallikaid polnud.

Pehrssoni teenetest loobumise järel Eesti juhendajaks tõusnud Martin Reim võttis pärast mullu novembris Brüsselis Belgialt saadud võigast 1:8 kaotust meeskonna tükkideks lahti. Tervikut koostama asudes ilmnes, et mõni nurgakivi tuli dünamiidiga õhkida.

Esimesena neist neljameheline liinikaitse, mille islandlasest peatreener Teitur Thordarsson 1996. aastal importis ning millest Eesti koondis polnud pärast seda kordagi loobunud. Ainus valikmängu erand oli 2015. aasta kevadine matš Šveitsis, kus Pehrsson katsetas viiemehelist liini, ent komposteeris idee pärast tuima 0:3 kaotust.

Reim vaatas meeskonda häirinud probleeme ja mängijate valikut ning asendas liinikaitse viiemehelise nõgusa kaitseliiniga, sest just nõnda sai olemasolevat potentsiaali kõige targemalt ära kasutada. Keskkaitsjate nappuse üle ei saa kurta, hea võhma ja ründavate oskustega äärekaitsjad on samuti olemas. Mõeldud-tehtud. Tulemus: kaheksast 2017. aasta mängust viies on oma värav puhtana hoitud. See on kõva sõna. «Kõigile on platsil hea koht leitud,» märkis koondise kapten Ragnar Klavan teisipäevase mängu järel.

Teiseks Konstantin Vassiljevi roll. Viiemeheline kaitseliin tähendas, et seoses järjepidevate sädelevate esitustega Vassiljevi puutumatuks omandiks kuulutatud ründava poolkaitsja rolli polnud enam. Kostjale tuli leida uus koht, milleks osutus valeründaja positsioon.

Vassiljevi vigastused ei sundinud Reimi sel sügisel silmitsi otsusega, kas jätta kolmekordne Eesti parim jalgpallur mängudes eeldatavalt võrdse või tugevama vastasega esmalt pingile. Aga uuel aastal pole sellest küsimusest pääsu, sest kindlasti on Kostja Eesti meeskonnale veel mitu aastat väga vajalik lüli. Iseasi, kas alati algkoosseisus.

Tänavustes võitudes Horvaatia, Läti ja Küprose üle sekkus Vassiljev alati vahetusest ja alati väga mõjukalt, lüües kas värava või algatades võiduvärava kombinatsiooni. Jälle, vähem jäiku raame ning rohkem loomingulist ja nutikat mõtlemist. Kas mingi kavala manöövriga on võimalik vallandada peidetud reserve?

Just see õnnestus Reimi juhitud Eesti koondise treenerite kollektiivil (Andres Oper, Janno Kivisild, Mart Poom) Mattias Käidi ja Joonas Tamme puhul. Veendumus, et klubi tasandil seni noortematšidega piirduv Käit on täismeeste jalgpalliks valmis, osutus täiesti õigeks. Väga kahtlane, kas Eesti eelmised peatreenerid söandanuks samasuguse sammu astuda.

Täiesti välistatud, et Pehrsson oleks võõrsil Gibraltari vastu saatnud ründajana platsile keskkaitsja Joonas Tamme. See poleks klappinud süsteemi ega paika pandud põhimõtetega. Reim ei vaadanud esmalt mitte süsteemi, vaid tervikpilti, lähenes olukorrale ülima pragmaatikaga, tegi lihtsustustehte ning voilà! – Tamm tegi esmalt eeltöö kahele väravale ja lõi siis ise kolm otsa.

Jalgpalli mängides on Eesti põhiline relv paratamatult nutikas ja tulemusele orienteeritud ning tarbetuid dogmasid eirav mõtlemine, sest mängijate valiku või tehniliste oskuste poolest on meil Euroopas keeruline esirinda tõusta isegi siis, kui kohalikud omavalitsused asuksid lõpuks täitma oma kohustust kogukondade ees ja suunaksid õiglase osa spordirajatiste ehitamiseks ette nähtud summadest vutitaristusse.

Tuleb mõelda ja targalt tegutseda. Ka väljakul. Paistab, et Reimi viljeldav nutikas jalgpall on oluliselt parandanud ka platsil toimuva mõttetöö kvaliteeti. Vastutustundetust, mis põhjustatud puudulikust keskendumisest ehk laisast mõttetööst, on 2017. aasta senise kaheksa mängu jooksul näinud platsil meeldivalt harva.

Kompuuter Eesti jalgpallurite peas töötab. Enne Rahvuste liiga algust tuleva aasta septembris on Reimi käsutuses kuus kuni kaheksa maavõistlust, kus tema käsutuses A-rivistus. Jalgpalli pidevalt muutuv olek tingib vältimatu ja pideva vajaduse tark- ja riistvara uuendada. Kui seda suudetakse, pakub Eesti meeskond ka edaspidi südikaid esitusi nagu teisipäeval Bosnia ja Hertsegoviina vastu.

INFOKAST

Eesti mängud MM-valiksarjas

Bosnia ja Hertsegoviina – Eesti 5:0
Eesti – Gibraltar 4:0
Eesti – Kreeka 0:2
Belgia – Eesti 8:1
Küpros – Eesti 0:0
Eesti – Belgia 0:2
Kreeka – Eesti 0:0
Eesti – Küpros 1:0
Gibraltar – Eesti 0:6
Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina 1:2

Tagasi üles