Intriige trotsiv Cakars jäi laskesuusatajate peatreeneriks

Maris Cakars suhtleb pärast võistlust noorukese Kristel Viigipuuga. Foto: Priit Simson

Eesti laskesuusatamise juhid otsustasid vaatamata mõne sportlase vastuseisule pikendada lepingut lätlasest peatreeneri Maris Cakarsiga.
 

Otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu, kuid selge on see, et pinged jäid üles – eelkõige just sportlaste poolel, kes on jagunenud kahte leeri. Olukorra ilmekaks näiteks on Kadri Lehtla ja Indrek Tobrelutsu kommentaarid.

«Olukord on väga raske, pean seda natuke seedima ja hakkama tõsiselt kaaluma, mida edasi teha,» reageeris Lehtla eilsele otsusele. «Mina ei näinud möödunud hooajal Cakarsil ühtegi nõrka külge, miski tema juures ei häirinud,» märkis aga ülikogenud Tobreluts.

Alaliidu presidendi Aivar Nigoli sõnul olid Cakarsi jätkamise poolt kõik juhatuse liikmed. Lisaks otsustati, et ka mullusuvisel ettevalmistusel Cakarsit abistanud ja samal ajal mõne sportlase ja treeneri vahel tõlgi rollis olnud Mihkel Joosing on nüüd ametlikult A-koondise teine treener ning ta teeb seda tööd terve hooaja. Mullu tegeles Joosing talvel teise ešeloni ehk IBU karikaetappidel osalevate sportlastega.

Rahulolematud sportlased

Cakarsi sõnul kulus tal esimene aasta siinsete inimeste ja võimalustega tutvumiseks ning tipptasemel tööks vajaliku informatsiooni kogumiseks. «Kindlasti tuleb nii mõndagi asja muuta, ja ilmselt tegin möödunud talvel ka ise väikseid vigu,» möönis ta. «Kõige tähtsam on aga anda endast töös kõik, ja seda kavatsen ma ka teha.»

Kuuldused rahulolematusest peatreeneriga hakkasid kuluaarides levima juba lõppenud hooaja hakul. Koondise liider Eveli Saue, Priit Viks ja Lehtla eelistasid treenida varem Eesti koondise lasketreenerina tegutsenud soomlase Asko Nuutineni käe all.

Hooaja lõppedes intriigid jätkusid – esmalt teatas Saue, et võtab vaheaasta, kuna on nii vaimselt kui füüsiliselt väsinud, kindel pole ka see, kas tippsportlasena jätkab tema elukaaslane Viks. Lisaks käis Lehtla välja veksli, et kui Cakarsiga lepingut pikendatakse, lõpetab ta karjääri.

«Minu jaoks on Cakarsi jätkamine värske uudis, aga eks üldiselt oli juba teada, et ta pannakse tagasi,» sõnas Lehtla eile pisut vähem kui tund pärast juhatuse koosolekut. Emotsioonide ajel ei soovinud ta tuleviku kohta siiski midagi kindlat öelda. «Paari nädalaga loodan selgusele jõuda,» arvas ta.

Kuid mis on Nuutineni ja lisaks veel Meelis Aasmäe näpunäidete järgi harjutanud Lehtlal Cakarsi vastu? «Ettevalmistusel me kokku ei puutunud ja see on hea, aga talvel oli siiski ta kohal ja sellest piisas, et ma tema teenuseid enam kasutada ei sooviks,» selgitas Lehtla, lisades, et neil iseloomud lihtsalt ei sobi. «Cakars käsib, poob ja laseb, Joosing on ilmselt pigem talle tõlgiks.»

Koondise raudvaral Indrek Tobrelutsul oli asjast aga sootuks teine arvamus. «Negatiivsed hinnangud on tegelikult tulnud ju neilt, kes temaga koostööd ei teinud, see on kummaline. Nägin ise kõrvalt, kuidas see käis – juba enne, kui suu lahti tehti, võeti Cakarsi suhtes tõrjuv hoiak. Niimoodi ei saagi ju koos töötada!»

Cakars möönis, et terve hooaja jooksul ei tekkinud tal Lehtlaga head kontakti. «Ta harjutas oma treeneri juhendamisel ja neil oli oma süsteem,» selgitas ta. «Samas olen seda meelt, et koondis peaks olema eelkõige võistkond. Mõistagi harjutatakse ka eraldi, kuid samas ei tohi unustada koostööd.»

Palju on räägitud sportlaste ja treeneri vahelisest keelebarjäärist – Cakars ei räägi inglise, mitmed nooremad koondislased aga vene keelt.

Koondis koguneb mais

Tobrelutsu hinnangul on aga tegemist otsitud põhjusega. «Kilomeetrid, ajad ja muud sellised numbrid on ju rahvusvahelised,» märkis ta. «Kui ikka tahta, saab suheldud küll, vahel räägime isegi neljas keeles – vene keeles, sekka natuke läti keelt, pisut saksa keelt ja veidi inglise keelt.»

Ka Cakars oli veendunud, et keelebarjääri taha ei tohiks midagi jääda. «Tean, et ka Eveli Saue saab vene keelest vähemalt aru, saame temaga kõik jutud räägitud,» kinnitas ta. «Tegemist on väga targa ja hea sportlasega, kellest kuuleme veel kindlasti palju head. Tänavu polnud tema tulemused halvad, kuid ta ise soovis veel rohkemat.» Cakars andis mõista, et lähipäevil ootab  Saue ja Viksiga ees põhjalik jutuajamine.

Tobrelutsu arvates olnuks märksa hullem taas uus peatreener palgata. «Ega pole nii, et treener tuleb ja teeb aastaga imet, esmalt läheb ikka sportlaste ja süsteemiga harjumiseks aega,» tõdes Tobreluts. «Pealegi oleme niigi üsna tihti treenereid vahetanud, aeg oleks see traditsioon murda.»

Eesti laskesuusatamise koondis koguneb juba mais. «Kuna mitmed sportlased elavad Elvas, korraldame esimese treeningulaagri just seal. See annab võimaluse raha kokku hoida,» rääkis Cakars. «Samas loodan, et tulevaks hooajaks on meil kasutada vähemalt sama palju raha. Kõik, mis puudutab raha, saab paika mai lõpuks.»