Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Avo Keel: luban vähemalt ühe salmi Läti hümnist selgeks õppida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
«Nüüd hakkab lätlastel raske töö alles pihta,» ütleb Avo Keel naerdes. Öeldut tõestab eile õhtul tehtud pilt, kus juhendajaga poseerib Läti koondise ja Pärnu klubi temporündaja Toms Švans. | FOTO: Mailiis Ollino/

Eesti edukaim võrkpallitreener Avo Keel kinnitati kolmapäeva õhtupoolikul Läti koondise uueks peatreeneriks ning justkui saatuse irooniana loositi tema värsked hoolealused juba järgmisel päeval EM-valikturniiril ühte alagruppi Eestiga.

«Kui Eestil on väga vaja mängu võita, siis jumala eest, tulge ja rääkige! Veri on ju teatavasti paksem kui vesi,» viskab vahetult enne intervjuu algust loositulemustest teada saanud Keel endale omaselt nalja. Seda, et ta Läti peatreeneri konkursi võitis, sai Võrust pärit Keel teada neljapäeva õhtul. «Meil oli Pärnu meeskonnaga treening ja kui ma selle lõppedes telefoni vaatasin, oli jube palju vastamata kõnesid tekkinud. Aimasin, et ilmselt osutusin väljavalituks. Ja nii oligi.»

-Avo, vai jüs jau runājat latviski? (Avo, kas sa räägid juba läti keelt?)

(Muigab.) Nüüd ma jään küll vastuse võlgu! Ma tean läti keeles praegu ainult neid kõige tähtsamaid sõnu, nagu alus («õlu») ja pirts («saun»). Aga kui homme küsid, siis tean juba poole rohkem sõnu.

-Mis keeles sa Lätis oma mängufilosoofiat mängijatele tutvustama hakkad?

Põhiline suhtluskeel hakkab olema vene keel, ma arvan. Läti noored räägivad millegipärast vene keelt palju paremini kui eesti noored. Aga eks mul vaikselt see võrkpallialane inglise keel ka paraneb, kuigi pean  endenne järgmist suve ilmselt veidi täiendama.

-Millal lätlased sinuni jõudsid?

Eks see kõik hakkas suvel vaikselt pihta, kui Läti koondise mängijad senise peatreeneri Raimonds Vilde vastu minu arvates veidi küsitava väärtusega kirja koostasid. Tema käe all oli meeskond ikkagi väga lähedal EMile ehk Euroopa 16 parema meeskonna hulka jõudmisele.

-Tuli sinu nõusolek kandideerimiseks lihtsalt?

Jah. Mulle teatud väljakutsed meeldivad. Elus peab olema vürtsi.

-Kui palju sinu vastu varem välismaalt huvi on tuntud?

Mõned Soome klubid ikka vahel uurivad, aga ma olen alati leidnud ka Eestist huvitavaid väljakutseid. Soome läheks ju ainult raha pärast. 2010. aastal, kui me koondisega Hollandit võitsime ja EM-finaalturniirile pääsesime, võttis minuga ühendust ka üks Türgi kõrgliiga klubi agent. Vastasin küll nende meilile, et mul oleks huvi täitsa olemas, aga edasi neilt enam mingit vastust ei tulnudki.

-Kas pärast seda, kui sa 2014. aastal pärast pikki aastaid koondise tegemistest eemale jäid, oli ka kuidagi kurb tunne?

Ma ei tea, kas just tühi tunne, aga tabasin toona küll vahel end mõttelt, et seekord on suvi täiesti vaba. Nii vabaks need suved siiski ei kujunenud, olin kahel aastal U16- ja U18-vanuseklassi rannavollekoondisega seotud. Ja kui nüüd Läti variant tekkis, hakkasid käed kohe sügelema.

-Läti võrkpalli ja sealseid mängijaid tunned sa tegelikult ju üsna hästi.

Olen tõesti enamikuga vähemalt paar sõna juttu rääkinud ja mõnda ka klubitasandil juhendanud. Pean nüüd üleüldiselt Balti liiga Läti klubide tegemisi teise pilguga vaatama hakkama.

-Täpselt aasta aega tagasi mängis Läti koondis Eestiga EM-valikturniiri play-off’i ja kaotas mõlemad kohtumised, kuigi vähemalt esimeses mängus oli põnevust küllaga. Kas Läti koondise koosseis on praegu selgelt Eesti omast kehvem?

Nagu tulemused näitavad, on vahe sees küll. Eestis on praegu palju võrkpallureid, kes mängivad iga päev Euroopa tugevamates liigades, Lätil on selliseid aga mõni üksik.

Võime võrrelda Eestit ja Lätit positsioonide kaupa. Diagonaalründajate osakonnas on Eesti tänu Oliver Vennole ja Renee Teppanile sutsu tugevam, kuigi Prantsusmaa tippklubis Toursis mängiv Hermans Egleskalns ei jää palju maha. Sidemängijate positsioonil pole kummalgi meeskonnal midagi häbeneda – Eestil on Kert Toobal ja Lätil Venemaal mängiv Deniss Petrovs. Nurgaründaja kohal on Eestil selge eelis: Andrus Raadiku ja Martti Juhkami suguseid mehi Lätist veel võib-olla leiab, Keith Puparti tasemel mängijat ilmselt aga mitte ja Robert Tähe sugust kindlasti mitte. Võtmeküsimuseks on minu jaoks aga tegelikult temporündajad. Peame seda osakonda kõvasti tugevdama, kui soovime Eestile vastu saada.

-Kas sa kavatsed Eestist mõne abilise Lätti kaasa ka võtta?

Ütlen täiesti ausalt, et ma ei tea isegi seda veel. Meil on esmaspäeval Riias pressikonverents, enne mida ma saan alaliidu juhtidega kokku. Seal selgub täpsemalt, kui mitu abilist on meil võimalik võtta. Üldiselt olen ma üsna lojaalne inimene olnud.

-Ja lõpetuseks, millise sõnumi tahaksid Läti-Eesti tulevasi mänge silmas pidades Eesti võrkpallisõpradele anda?

Ma arvan, et Eestil ei tohiks edasipääsu tagamisega probleeme tekkida, kuigi eks me ürita seda suurt kolli kiusata. Annan lubaduse laulda kahe riigi hümni – võtsin huvi pärast internetist Läti hümni sõnad juba lahti ja see ei tundunud midagi nii raske. Pooled sõnad on ju «Latvija». Esimese salmi saan igal juhul selgeks. Ja no loodame, et Eesti võrkpallisõbrad, kes elavad muidugi eelkõige kaasa omadele, plaksutavad vahel vaikselt ka Lätile, kui midagi ilusat teeme.

Finaalturniir laieneb 24 võistkonnani

Võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel mängib 2019. aastal senise 16 asemel esimest korda 24 meeskonda. Lisaks neljale korraldajale ehk Hollandile, Sloveeniale, Belgiale ja Prantsusmaale on koha finaalturniiril tänavuse EMi tulemuste põhjal taganud ka Venemaa, Saksamaa, Serbia, Itaalia, Bulgaaria, Tšehhi, Poola ja Türgi.

Eile Luksemburgis tehtud loosi tulemusena kuuluvad Eesti ja Läti koos Iisraeliga B-alagruppi. Peale seitsme alagrupi võitjate saavad finaalturniirile ka viis edukamat teise koha omanikku.

«Lätil polnud asetus kõige parem ja seetõttu pidi meie gruppi tulema tugevaimast loosigrupist üks kolmest väga heast meeskonnast – Eesti, Soome või Slovakkia,» ütleb Avo Keel. «Ülejäänud tugevaima loosigrupi meeskonnad Portugal, Hispaania, Kreeka ja Ukraina oleks olnud juba selgelt mängitavamad vastased.»

Mida arvavad Keele tulekust Läti koondislased?

Nurgaründaja Romans Sauss (mängib Saksamaal Dürenis):

«Tundsime mängijatega, et Raimonds Vildega edasi minemine ei too meile edu. Ta oli liiga kauaks tüüri juurde jäänud. Iga ebaõnnestunud mängu järel tõi ta põhjuseks kogemuste puudumise. Ja seda olukorras, kus enamik koondislasi mängib välisliigades. Tema suhtumine ei olnud enam korrektne – ta ei suutnud mängijaid enam maksimaalselt pingutama panna.

Ma olen tõesti väga õnnelik, et Avo Keel koondise uueks peatreeneriks palgati. Vajame uut verd ja olen kindel, et niivõrd kogenud mees nagu tema suudab võistkonnale midagi juurde anda. Olen teistelt Läti mängijatelt tema kohta vaid head kuulnud.

Läti koondise probleem on praegu järelkasvu puudumine. Balti liigas mängib hetkel vaid üks noor, sidemängija Edvins Skruders, kellel koondisse lähiajal asja oleks. Peame lootma, et Avoga nõustuvad kõik paremad mehed koondisse tulema.»

Sidemängija ja kapten Deniss Petrovs (mängib Venemaal Peterburi Dünamos):

«Ma olen väga rahul Läti võrkpalliliiduga, kes lõpuks nõustus koondise eesotsas muudatusi tegema. Raimonds Vilde ja Avo Keel on kaks täiesti erineva käekirjaga treenerit. Raimonds pani endise temporündajana rõhku eelkõige blokile, aga Avo näeb endise sidemängijana kogu väljakut. Ta saab aru, mis väljakul toimub, ja oskab nüanssidele tähelepanu juhtida.

Tallinna Selver oli minu esimene välisklubi (2009–2011) ja Avo esimene välistreener. Minu jaoks oli suur asi niivõrd suurde klubisse mängima pääseda. Avo meeskonnas valitses distsipliin ja meil õnnestus tema juhtimisel võita nendel kahel hooajal kõik tiitlid.

Eesti näol on valikturniiril tegu väga raske vastasega, aga kui me tahame finaalturniirile jõuda, siis peamegi tugevamaid võistkondi võitma hakkama.»

Tagasi üles