Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Olümpiavõitja Miller-Uibo tutvub Eesti ja kohupiimaga

«Tundsin Põlvas end kohe koduselt.»

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Shaunae Miller-Uibo on koos Maiceliga esmakordselt Eestis ning nautinud hoolimata harjumatust ilmast siinseid päevi. | FOTO: Tairo Lutter

Eelmise aasta Rio olümpiamängude finaalis meeldejäävalt finišijoonele sukeldunud ja seeläbi ajaloo edukaima naisjooksja Allyson Felixi alistanud Shaunae Miller-Uibost (23) on saanud kergejõustiku säravamaid tähti, kelle nägu võib näha reklaamplakatitel üle maailma.

«Mulle meeldib siin, päris ausalt,» ütleb Miller-Uibo, kui ta koos abikaasa, Eesti kõigi aegade edetabelis viiendal kohal asuva kümnevõistleja Maicel Uiboga (24) Rotermanni kvartalis kohvikus istet võtab. «Oleme käinud nädala jooksul Põlvas, Tartus, Võrus, Elvas ja Paides Maiceli sugulastel külas. Kuna kasvasin ka ise väikeses kohas, tundsin Maiceli kodulinnas Põlvas tema pere keskel end kohe koduselt.»

Tavapärase küsimus-vastus-intervjuu asemel kujuneb jutuajamine Uibodega pigem vabas vormis vestluseks, sest olümpiavõitja staatusest hoolimata pole Miller-Uibo lasknud endasse kübetki üleolevust ega ülbust.

- Shaunae, oled Eestis esimest korda. Eeldan, et seesugust tähelepanu nagu Bahamal või Floridas, kus peamiselt elad ja treenid, pole siin sulle pööratud?

Jah, tõepoolest, ainult Põlva koolis, kus käisime Maiceliga tema endist klassijuhatajat vaatamas, tundsid lapsed ja noored meid ära. Kodumaal teatakse mind hästi, aga mujal pole ma küll liigset tähelepanu kogenud. Kõik on jäänud mõistuse piiridesse. (Naerab.) Muide, kas tead, et pärast veebruaris toimunud pulmi, mida Bahama meedia palju kajastas, suhtutakse meie väikeses saareriigis (Bahamal elab 400 000 inimest – toim) Maicelisse nagu oma sportlasesse! Londoni MMil elasid paljud bahamalased talle kaasa, kuigi kümnevõistlusest polnud laiem üldsus varem kuulnud.

Maicel: (Muigab.) Mulle meenub esimene kord, kui kaks inimest Bahamal lennujaamas mind tervitama tulid ja mul polnud õrna aimugi, kes nad on. Tuntusega harjumine võttis aega, Eestis polnud ma midagi sellist kogenud.

- Klassikaline küsimus välismaalasele, kes on abielus eestlasega: palju sa eestikeelseid sõnu tead?

Köök (hääldab pigem nagu «kook»), vannituba, elutuba, uks…

- Pean sind katkestama! Kas esimesed eesti keeles selgeks saadud sõnad olid tõesti «köök» ja «vannituba»?

(Naerab.) Ei-ei-ei! Need tulid alles hiljuti juurde! Alguses õppisin ära numbrid (loeb korralikult ühest kümneni), «tere», «nägemist», «aitäh» ja «kuidas läheb». Maiceli õpetajast ema kinkis mulle just eestikeelse raamatu, kust saan uusi sõnu õppida.

Maicel: Shaunae üritas pärast peamiste sõnade õppimist ka lauseid moodustama hakata. Aga kui ta sai aru, kui palju käändeid meil on, jäi ettevõtmine pooleli.

- Kas said Maiceliga tutvudes kohe aru, et tema on see õige?

Asusime mõlemad Georgia ülikooli õppima 2012. aastal. Muidugi nägin kohe, et tal on hea välimus, aga liikusime edasi väga tasa ja targu. Esimesed poolteist aastat olime lihtsalt väga hea sõbrad, kuigi meie treeninggrupis arvasid kõik juba siis, et oleme koos. Suhtlesime  palju ja meil oli teineteise seltskonnas lõbus. Kui lõpuks rohkem kui aasta pärast tutvumist esimesele ametlikule kohtingule läksime ja seda teistele ütlesime, ei olnud keegi üllatunud.

- Tean, et Maicel tunneb Eestist ära olles peale pere suurimat igatsust kohupiima järele. Kas oled selle samuti ära proovinud?

Jaa! Tead, ta tuli ühel päeval tuppa ja serveeris mulle seda kandikul – täpselt nagu ettekandja! See oli naljakas! Aga ta oli nii palju kohupiimast rääkinud, et selle proovimine tähistas tõesti märgilist hetke. Kohupiima maitse polnud aga midagi nii väga erilist, nagu ma arvasin. Jogurtiga üsna sarnane.

Maicel: Olen väga-väga pettunud, et sa ütled kohupiima kohta nii halvasti.

- Kui suur kümnevõistluse sõber sinust Maiceli pärast on saanud?

No ikka väga suur! Elan Maicelile alati tohutult kaasa. Eriti hästi on mul meeles, kui ta 2013. aastal esimest korda MM-normi alistas ja Moskvasse võistlema pääses. See oli väga emotsionaalne hetk. Üleüldse: see, et mina pean tiitlivõistlusel kolm korda 400 meetrit läbima, on köömes võrreldes kümnevõistlusega. Olen arvamusel, et nad saavad maailmas teenimatult vähe tähelepanu. Tegu on kergejõustiku kõige rängema alaga.

- Kas oled ka ise mõelnud mitmevõistlust proovida?

Jah, olen. Mul on plaan oma lõbuks kunagi üks seitsmevõistlus läbi teha. Usun, et treenerid annavad selleks loa, kui esmalt põhialal head tulemused ära teen.

- Kui palju sul erinevate aladega kokkupuudet on olnud?

Tegelesin lapsena peaaegu kõigi kergejõustikualadega. 200 ja 800 meetri jooksuga probleeme pole, kaugust olen treeningutel hüpanud umbes 6.40 ja kõrgust 1.86.

Maicel: Ta on pikk ja päris tugev, mistõttu arvan, et ka viske- ja tõukealad ei tekita suuri raskusi. 14 meetrit kuuli tõugata poleks talle mingi probleem. Pigem on küsimus, kuidas ta oma pikkade jalgadega (Shaunael on kasvu 185 sentimeetrit – toim) tõkete vahele ära mahub.

- Huvitav, et sinu 400 meetri rekord on jätkuvalt sekundi võrra parem kui Maiceli oma.

(Muigab.) Seda tuletavad meile paljud meelde. Mulle on väga suur mõistatus, miks Maicel kiiremini ei jookse. Oleme teinud temaga koos mitmeid lõigutrenne ja ta lihtsalt hävitab mu iga kord. Isegi meie sprinditreenerid arvavad Floridas, et ta peaks 400 meetrit 48, mitte 50 sekundiga jooksma.

- Milles siis probleem võib peituda?

Arvan, et jooksutaktikas. Arvatakse, et 400 meetrit pole midagi muud kui täiega jooksmine. Olen aastatega aga õppinud, et tegelikult määrab väga palju õige rütm ja taktika, mis tuleb korduvate treeningutega lihasmällu talletada. Kui see õnnestub, jääb võistlustel tõesti üle vaid jooksu nautida ja vorm realiseerida.

- Kas 400 meetri jooksu on tõesti võimalik nautida?

Muidugi on. Kui oled korraliku ettevalmistuse teinud, saad võistlusel esimesed 350 meetrit nautida ning alles viimased 50 pead kannatama. Raske on aga trennis, kus jooksed ühe 500- või 300-meetrise lõigu teise järel, olgugi et jalad on piimhapet ammu täis.

- Sind on pika kasvu ja meeletu talendi tõttu nimetatud naiste kergejõustiku potentsiaalseks Usain Boltiks. Kas usud, et võid lüüa aastakümnete taha ulatuva Martina Kochi maailmarekordi 47,60? (Miller-Uibo rekord on 49,44.)

Ma ei sea endale konkreetseid eesmärke, kuid loomulikult unistan rekorditest. Olen noor ja tean täiesti kindlalt, et mul on veel palju varu nii jooksukiiruse, -tehnika kui ka -taktika arendamisel. Õpin igal aastal tänu treeneritele palju uut.

LISALUGU

Lapsed omandavad ka eesti keele

Talvel abieluranda sõudnud paar on pisipere planeerimise tulevikku lükanud. «Kuna oleme mõlemad nii-öelda täiskohaga sportlased, otsustasime, et lapsed tulevad siis, kui olen karjääri lõpetanud,» ütleb Shaunae Miller-Uibo.

Kui lapsed peaksid aga head spordigeenid saama, siis kumma riigi lipu all nad võistlema asuks? «Maicel on öelnud, et kui esimene laps esindaks Bahamat, siis teine peaks Eestit esindama,» muigab Shaunae. «Aga tegelikult on meie elukoha tõttu ilmselt mõistlikum valik Bahama. Kui Eestis oleks samasugune kliima nagu Kariibidel, poleks meil siin elamise vastu midagi. Aga me armastame mõlemad meeletult sooja ilma.»

«Luban, et lapsed omandavad eesti keele,» torkab Maicel vahele. «Peame tegema nii, et mina lihtsalt ei räägi algusest peale nendega sõnagi inglise keelt. Ainult nii on võimalik, et nad omandavad nii inglise kui eesti keele.» Shaunae nõustub ja lisab naljatledes, et laste sündides tuleb Maiceli õpetajast ema Raina Uibo teisele poole ookeani nii lastele kui talle eesti keelt õpetama meelitada.

Tagasi üles