Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Võistlus, mis kestab kaheksa ja pool kuud ning teeb maailmale tiiru peale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ümbermaailmaregatt Volvo Ocean Race stardib pühapäeval Hispaanias Alicantes. Esimese etapi finiš on Lissabonis, kust suundutakse edasi Kaplinna. | FOTO: JOSE JORDAN/AFP/Scanpix

Kui võtta maailma kümme parimat purjetajat ja paluda neil panna tähtsuse järjekorda neli esikohta – olümpiamängud, Ameerika karikas, Volvo Ocean Race'i ümbermaailmaregatt ja matšvõistluse (jaht jahi vastu seilamine) MM –, ei leidu ilmselt kolme sarnast vastusetalongi. Üks arvab nii, teine naa ja kolmas omamoodi.

Aga kahtlust pole, et kõik need neli esikohta on purjetajate seas väga tähtsad ja hinnatud. Olümpiamängud ja Ameerika karikas toimuvad nelja-aastase intervalliga, matšvõistluse MM-kulla nimel saab seilata igal aastal. Need kolm on aga oluliselt lühemad alates 1973. aastast keskmiselt iga kolme aasta tagant peetavast ümbermaailmaregatist, mille 13. väljalaskele – kestuseks kaheksa ja pool kuud – antakse start homme Hispaanias Alicantes.

Kuni 2001. aastani Whitbreadi regati nime kandnud võistluse on läbi sõitnud ka üks eestlane: Alar Volmer oli 1989–1990 regatil Soome jahi Belmont Finland II roolimees. «Kui mina sõitsin, ei olnud võistlus veel maailma parimatele purjetajatele atraktiivne, aga nüüd on teisiti. Kohal on purjetamismaailma Räikkönenid, Vettelid ja Hamiltonid, näiteks Peter Burling ja Blair Tuke, kes tulid eelmisel aastal Rio de Janeiros klassis 49er olümpiavõitjaks,» räägib Volmer.

Kui tänavu suvel toimunud 35. Ameerika karikal kuulusid Burling ja Tuke mõlemad kuningliku Uus-Meremaa jahtklubi koosseisu, siis Volvo Ocean Race’il ollakse rivaalid – Burling astub Hollandit esindava Team Bruneli pardale, Tuke kuulub aga Hispaania lipu all seilava Mapfre koosseisu.

«Esmane eesmärk on alati võita, aga soovin saada ka lähemalt tuttavaks avamerepurjetamisega, millega mul siiani pole kuigi palju kokkupuuteid olnud. Kõik see on väga huvitav ja palju on õppida. Ootan võistlust suure huviga,» sõnas Burling nädal enne starti Kanal 2 saatele «Reporter» antud intervjuus.

Tänavu stardib purjetajad ümber Hea Lootuse Neeme Austraaliasse ning sealt edasi Aasiasse, Brasiiliasse, Ameerika Ühendriikidesse viivasse ning siis tagasi Euroopasse toovale regatile seitse jahti. Eesti Jahtklubide Liidu presidendi Egon Elsteini peas küpseva plaani kohaselt võiks kahe aasta pärast toimuva 14. Volvo Ocean Race’i stardis olla ka Eesti lipu all seilav jaht.

Mis selleks peaks juhtuma? «Kõik hakkab pihta rahast. Erinevatel hinnangutel on kogu projekti maksumus 12–16 miljonit eurot. Oleks palju loota, et see tuleb ühest taskust, vaid vaja on kaasata erinevaid osapooli. Minu nägemuses võiks see toimida riigi- ja eraettevõtluse koostöös,» sõnab Elstein.

Avalikule sektorile oleks Elsteini sõnul tegu investeeringuga, mis tasub end ära kaudselt – regatt pälvib üle maailma rohkesti tähelepanu ja nõnda saab tutvustada Eestit kui turismisihtkohta. Samuti on osalemise korral reaalne tuua üks vahepeatus Eestisse, mis toob siia korraliku portsu turiste. Läänemerd on regatt väisanud varemgi, näiteks 2009. aastal finišeeriti Peterburis, sest osalejate seas oli ka üks Venemaa jaht.

Samuti initsiatiivgruppi kuuluv Tallinna jahtklubi juhatuse liige Indrek Ilves märgib, et Volvo Ocean Race’il osalemine peakski olema Eesti tutvustamisprojekt. «Eesti on mereriigina jõuliselt kasvanud – sadamaid on korda tehtud ja merendus igatpidi arenenud. Praegu on õige aeg anda noortele talentidele võimalus proovida end purjetamise profiliigas, mida Volvo Ocean Race kahtlemata on. See oleks Eesti purjetamise arendamisele tohutu motivatsioon. Tõsi, kapten ja navigaator tuleb ilmselt värvata välismaalt, sest neid maailmatasemel oskusi meil endal praegu pole.»

Ilvese sõnul oleks meeskond võimalik välja panna juba järgmisel, 2019. aastal startival regatil, aga eelarve kokkusaamine on keeruline. «Lisaks arvan, et projekt on mõistlik teha kahe korra peale – esmalt olla õpipoiss ja seejärel sõita tulemuse peale,» märgib ta.

Volvo Ocean Race’i esimene etapp viib seitse jahti Alicantest läbi Gibraltari väina Atlandi ookeanile. Esimese, 1500 meremiili pikkuse etapi vahefiniš on Portugali pealinnas Lissabonis. Seejärel võetakse kurss juba Hea Lootuse neeme juures asuvale Kaplinnale. Finišeeritakse järgmise aasta juunis Haagis.

Milline katsumus seitsme jahi meeskondasid ees ootab? Sõna ainsale eestlasele, kes oskab sel teemal ammendava vastuse anda. «Meresõit pole täna avastatud asi. Põhiprobleem on, et väikese ruumi peal on koos palju inimesi. Kogu elu mere peal on üheülbaline – palju ei juhtu ja söök-jook on üksluine. Kaua aega mere peal pole kunagi hea. Aga ülipingutus see ümbermaailmaregatt ei ole. Kunagi käisid Eesti kalurikolhooside laevad Gröönimaa kandis nii, et kuus kuud tegelesid ainult tursa püüdmise, fileerimise ja külmkappi panemisega. Sellega võrreldes on ümbermaailmaregatt päris lustlik üritus!» ütleb Volmer.

Postimees ja Kanal 12 näitavad läbi kaheksa ja pool kuud kestva Volvo Ocean Race’i võistluse käiku kajastavaid saateid.

FAKTIKAST

Volvo Ocean Race

Ümber maailma purjetamise võistlus, mis toimus esimest korda 1973–74.

Tänavune võistlus on järjekorras 14., esimesed kaheksa regatti toimusid Whitbreadi nime all, alates 2005–06 peetud üheksandast regatist on võistluse nimeks Volvo Ocean Race.

Rekordilise osalusega (29 jahti) oli 1981–82 peetud regatt, tänavusel võistlusel stardib seitse jahti.

Etapid

Alicante (Hispaania) – Lissabon (Portugal)
Lissabon – Kaplinn (LAV)
Kaplinn – Melbourne (Austraalia)
Melbourne – Hongkong
Guangzhou (Hiina) – Auckland (Uus-Meremaa)
Auckland – Itajai (Brasiilia)
Itajai – Newport (USA)
Newport – Cardiff (Wales)
Cardiff – Göteborg (Rootsi)
Göteborg – Haag (Holland)

LISALUGU

Alar Volmer seilas jahil, mille kapteniks Soome miljonär ja rahvasaadik

Aastatel 1989–90 Whitbreadi ümbermaailmaregati (seda nime kandis võistlus enne, kui sponsoriks asus Volvo) Soome jahil Belmont Finland II läbinud ja kokkuvõttes 23 jahi konkurentsis 10. koha saanud Alar Volmer meenutab võistlust heldimusega.

«Mõned aastat varem olin Balatoni järvel peetud võistlusel soomlastega tuttavaks saanud. 1989. aasta eel pakkus tubakafirma Philipp Morris Hjallis Harkimole (ärimees, spordimänedžer, Helsingi Jokerite jäähokimeeskonna omanik ja Soome parlamendisaadik – toim) võimalust Whitbreadi regatil osaleda.

Mõned kuu enne starti panid nad sponsorid jahi peale ja seilasid nendega Tallinnasse. Minu tuttavad olid Harkimo tiimi põhijõud ja kutsusid mind õhtul Regati baari peole. Seal astus Hjallis meie laua juurde, vaatas mulle otsa ja ütles: kutid räägivad, et oskad hästi rooli hoida. Vastasin, et midagi olen õppinud. Harkimo jätkas, et neil on peagi ümbermaailmaregatile minek ja kas ma tulen kaasa? Ütlesin, et okei.

Kui sain viisa kätte, tegime Soomes kaks kuud trenni, millele järgnes meeskonna koosolek, kus oli arutluse all üks küsimus: kas Volmer sobib meeskonda? Leiti, et sobib. Ja nii ma ümber maailma seilama läksingi,» meenutab praegugi purjetajana tegutsev Volmer. «Eluolu oli täitsa okei. Meil oli jahil isegi duširuum ja soolase vee magedaks tegija. Iga mees sai igal päeval endale väikese duši lubada.»

Kuivõrd ohtlik ümber maailma seilamine on? «Muidugi on ohtlik. Aga õnneks on laevastik lähestikku ja kui kellelgi midagi juhtub, siis saavad teised appi tulla. Näiteks meie regatil juhtus ühel teisel Soome paadil nii, et kiil tuli alt ära, mille peale käis paat kohe ülepeakaela. Kuna kiil logises juba varem, oldi õnnetuseks valmis ja signaal saadeti kohe teele. Kolm tundi hiljem olid Šveitsi ja Prantsusmaa paadid kohal ning korjasid kõik mehed peale. Prantslased panid soomlased veel enda jahil tööle kah, et ise natuke hinge saaks tõmmata!»

Tagasi üles