Aastatel 1989–90 Whitbreadi ümbermaailmaregati (seda nime kandis võistlus enne, kui sponsoriks asus Volvo) Soome jahil Belmont Finland II läbinud ja kokkuvõttes 23 jahi konkurentsis 10. koha saanud Alar Volmer meenutab võistlust heldimusega
Alar Volmeri teekond ümber maailma regatile algas Regati baarist!
«Mõned aastat varem olin Balatoni järvel peetud võistlusel soomlastega tuttavaks saanud. 1989. aasta eel pakkus tubakafirma Philipp Morris Hjallis Harkimole (ärimees, spordimänedžer, Helsingi Jokerite jäähokimeeskonna omanik ja Soome parlamendisaadik – toim) võimalust Whitbreadi regatil osaleda.
Mõned kuu enne starti panid nad sponsorid jahi peale ja seilasid nendega Tallinnasse. Minu tuttavad olid Harkimo tiimi põhijõud ja kutsusid mind õhtul Regati baari peole. Seal astus Hjallis meie laua juurde, vaatas mulle otsa ja ütles: kutid räägivad, et oskad hästi rooli hoida. Vastasin, et midagi olen õppinud. Harkimo jätkas, et neil on peagi ümbermaailmaregatile minek ja kas ma tulen kaasa? Ütlesin, et okei.
Kui sain viisa kätte, tegime Soomes kaks kuud trenni, millele järgnes meeskonna koosolek, kus oli arutluse all üks küsimus: kas Volmer sobib meeskonda? Leiti, et sobib. Ja nii ma ümber maailma seilama läksingi,» meenutab praegugi purjetajana tegutsev Volmer. «Eluolu oli täitsa okei. Meil oli jahil isegi duširuum ja soolase vee magedaks tegija. Iga mees sai igal päeval endale väikese duši lubada.»
Kuivõrd ohtlik ümber maailma seilamine on? «Muidugi on ohtlik. Aga õnneks on laevastik lähestikku ja kui kellelgi midagi juhtub, siis saavad teised appi tulla. Näiteks meie regatil juhtus ühel teisel Soome paadil nii, et kiil tuli alt ära, mille peale käis paat kohe ülepeakaela. Kuna kiil logises juba varem, oldi õnnetuseks valmis ja signaal saadeti kohe teele. Kolm tundi hiljem olid Šveitsi ja Prantsusmaa paadid kohal ning korjasid kõik mehed peale. Prantslased panid soomlased veel enda jahil tööle kah, et ise natuke hinge saaks tõmmata!»