BC Kalev/Cramo kohtub homme VTB Ühisliigas oma eeldatava lähikonkurendi Permi Parmaga, keda mullusel hooajal suudeti kahel korral võita. Postimees palus kolmanda vooru mängu eel Eesti meisterklubi hetkeseisu hinnata korvpallitreeneril Indrek Ruudul.
Indrek Ruut Kalevi komplekteeritusest, Mirkovicist ja eestlastest
Avavoorus kaotas Kalev 62:88 Krasnodari Lokomotiiv-Kubanile, teises voorus jäädi numbritega 78:104 alla Kaasani Unicsile.
Suurest rotatsioonist ja ühtlaselt jagunevast mänguajast. «Sarnaselt paljudele korvpallisõpradele huvitab ka mind väga see, kuivõrd edukaks või ebaedukaks niivõrd suure rotatsiooniga mängimine Kalevi jaoks kujuneb. Kõik on kinni mängijate tüüpides ja iseloomudes – üks peab olema väljakul 36 minutit, teisele piisab 20-st. Minu hinnangul on Kalevil kõik peale Branko Mirkovici praegu selged rollimängijad. Ja ka Mirkovic pole Ühisliiga mõistes mingisugune suur staar. Ainult ühtlusest Ühisliigas mängimiseks aga ei piisa, seepärast kaldun ka sellesse seltskonda, kes arvab, et Kalev vajaks mitme keskpärase mängija asemele pigem ühte head meest. Aga seda kõike ütlen ma liiga tippude Kaasani Unicsi ja Krasnodari Lokomotiiv-Kubaniga mängude põhjal. Võib-olla pärast omasuguste ehk Permi ja Saraatoviga kohtumist on Kalev suutnud mu arvamust täielikult muuta.»
Branko Mirkovicist ja tagamängijate rollist. «Ühtpidi öeldakse, et kui mängujuht toob ise kõige rohkem punkte, siis järelikult on ta oma põhiülesande ehk mängu juhtimisega kehvasti hakkama saanud. Teisalt on fakt, et kui Mirkovic on väljakul, mängib Kalev paremini. Seda mängujuhi teemat võiks üldse laiemalt arutada. Mina leian, et tänapäeval ei pea olema mängijad selgelt määratletud mängujuhtideks või ründavateks tagamängijateks. On lihtsalt tagamängija, kes teeb vajadusel kõike. Kui vastane üle välja pressi ei tee, võib ka näiteks (Bojan) Subotic palliga üle tulla – milles küsimus! – ja palli edasi kellelgi suunata. Selleks ei pea tingimata mängujuht olema. Näiteks EM-il polnud suurt vahet, kes sloveenlastel palliga üle tuli. Pall toimetati lihtsalt rünnakualal Goran Dragicile, kes teravust looma hakkas. Kogu eelneva jutu valguses loodan, et Martin Dorbek saaks võimaluse end enne uue leegionäri saabumist tõestada. Jah, võib-olla tugeva survega kaitse vastu pole ta kõige osavam mängujuht, aga lihtsalt rünnakut alustada oskab ta küll. Ja kaitses me ta tugevusi teame. Martin on 26-aastane ja see peaks olema viimane aeg, mil end pildile mängida.»
Janari Jõesaarest. «Ma ei tea, kas ma end Janari fänniks nimetaksin, aga mulle igatahes tema mäng meeldib. Meil on Eesti koondises juba pikemat aega olnud väga tuntav defitsiit loomupoolsetest punktiviskajatest. Janaris on kogu see kreatiivsus ja loomingulisus olemas, mis lubaks kõrgemal tasemel mängida. Nagu Janari ka ise ütleb, on tal nüüd vaja füüsilist poolt veel kõvasti arendada.»
Kristjan Kangurist. «Kristjani puhul tasub võib-olla meenutada, et ta polnud ka Itaalias viimastel hooaegadel mingi «20 punkti ja 10 lauapalli mängus» mees. Võib-olla pole ta selline kunagi olnud. Aga kaitses on ta ikkagi vajalik lüli Kalevile, sest suudab suurte meestega toime tulla. Kindlasti pole ta ka ise oma hooaja algusega rahul, aga me peame arvestama, et ta on käinud mitmel seljaoperatsioonil ega ole enam 27-aastane. Vahel võib tagasihoidlike esituste põhjust otsida ka suvest. Mehed, kes on koondisemängudeks vormi viidud, elavad sügisel tihti üle vormilanguse, mis kajastub kõige enam just viskamises. Võib-olla Kristjan kogenud mängijana tunnetab, et ta pole hetkel ideaalses füüsilises seisus ja seetõttu jätab tihti ka viskamata.»
*Kalevi ja Permi mängu ülekanne algab Postimehe veebilehel ja Kanal 12-s homme kell 18.50.