Kas Kataloonia iseseisvus surmaks El Clasico? Ja teised tähtsad küsimused

FC Barcelona keskkaitsja Gerard Pique on uurimise keskpaigas. Foto: JOSEP LAGO/AFP/Scanpix

Kataloonias viimase paari kuu jooksul toimunud sündmused on mitmed jalgpalli- ja spordisõbrad pannud arutama, mida tähendaks Kataloonia iseseisvus maailma jalgpallielule, kus omavad väga tähtsat rolli nii FC Barcelona kui ka mitme katalaaniga mehitatud Hispaania koondis.

Esmalt olgu rõhutatud, et Kataloonia iseseisvumine on jätkuvalt teoreetiline stsenaarium, mis pole hetkel ei õiguslikult ega praktiliselt realiseerumas, sest Hispaania põhiseadus sätestab riigi lahutamatuse ega näe ette võimalust piirkondade iseseisvumiseks.

Aga olgu vähemalt teoreetiliselt selgitatud, mida ja kuidas Kataloonia iseseisvus rahvusvahelises jalgpallielus mõjutaks. Järgnevaid selgitusi on võimalik üle kanda ka muudele hüpoteetilistele olukordadele, kui Euroopas või maailmas peaks tekkima mõni uus riik.

Mis peab juhtuma, et Kataloonia saaks FIFA ja UEFA liikmeks?

Katalooniat iseseisvus peaks pälvima enamiku ÜRO liikmesriikide tunnustuse. Just nõnda on sõnastanud liikmeks saamise eelduse Euroopa jalgpalliliit (UEFA) ja just selle klausli alusel võeti eelmisel aastal vastu Kosovo, kel pole küll ÜRO tunnustust (Kosovo iseseisvust põhimõtteliselt mitte tunnustava Serbia tugev poliitiline liitlane Venemaa on julgeolekunõukogu alaline liige ja saaks selle seal vetostada), aga kes oli saavutanud enam kui poolte ÜRO liikmesriikide tunnustuse.

Kui Kataloonial on säärane olukord saavutatud, tuleb võita hääletus UEFA-s (mitte kõige lihtsam ülesanne, sest kindlasti on sellele vastu Hispaania, kel rohkesti mõjuvõimu; näiteks Kosovo võitis hääletuse 28:24) ja kui see õnnestunud, saab esitada liitumisavalduse FIFA-le, mille heaks kiitmisel probleeme ei tohiks ilmneda.

NB! Kui UEFA lükkab avalduse tagasi, saab Kataloonia otsuse kaevata Rahvusvahelisse Spordikohtusse (CAS) ning kui see leiab, et UEFA põhikirja järgi on Kataloonial õigus UEFA-sse kuuluda, tuleb nad ikkagi vastu võtta. Just nõnda sai UEFA (ja hiljem ka FIFA) liikmeks Gibraltar, kes küll kaotas Hispaania vastuseisu tõttu esmase hääletuse, aga võitis CASis).

Kas El Clasico jääks alles?

Kui Kataloonia oleks UEFA ja FIFA liige, siis Hispaania meistri- ja karikavõistluste raames mitte, sest Euroopa ja maailma jalgpallis kehtivad reeglid ei luba ühe alaliidu klubidel osaleda teise alaliidu korraldatavatel meistrivõistlustel.

Erandeid leidub (näiteks mängivad Liechtensteini klubid alusel Šveitsi ja Monaco vürstiriigis asuv AS Monaco Prantsusmaa liigasüsteemis, samuti mitmed Walesi jalgpalliklubid Inglismaa liigasüsteemis (sh Swansea City Premier League’is), aga need kõik vajavad kõigi osapoolte nõusolekut, milleks Hispaania-Kataloonia konflikti poliitilist laetust vaadates lootust poleks.

Kataloonia klubid (sh FC Barcelona) peaksid mängima Kataloonia meistrivõistlustel.

Küll võiksid Real ja Barcelona kohtuda eurosarjade raames ning ilmselt muutuksid sagedasemaks nendevahelised mitteametlikud mängud. Nõudlus El Clasico järele oleks defitsiidi tingimustes suur ning kui tänavu suvel kohtuti kommertsturniiri International Champions Cup raames Miamis, siis Kataloonia iseseisvuse korral leitaks säärasteks matšideks ilmselt veelgi võimalusi (näiteks Hispaania meistrivõistluste jõuluvaheajal) ning kindlasti oleksid need sõprusmängud sel juhul ka tulisemad ja põhimõttelisemad kui praegu, kui Realile too Miamis saadud 2:3 kaotus suuremat tuska ei valmistanud.

Kas juba Hispaaniat esindanud mängijad saaksid koondist vahetada ja asuda esindama Katalooniat?

Jah. Viimatine iseseisvumine/eraldumine Euroopa jalgpallis leidis aset eelmisel aastal, kui end Serbiast iseseisvaks kuulutanud Kosovo võeti vastu nii FIFA kui ka UEFA liikmeks. Kosovo jalgpalluritele, kes olid esindanud mõnda muud koondist (näiteks Albaania, Norra, Soome või Šveits), anti võimalus oma jalgpallikodakondsust muuta, mis on muidu keelatud (jalgpallur, kes on ühte riiki võistlusmängus esindanud, ei saa tulevikus esindada teist riiki). Igat avaldust arutas FIFA mängijate staatuse komitee eraldi, enamik kiideti heaks.

Kataloonia jalgpalluritel ei tohiks analoogse protsessi puhul probleeme tekkida, sest mängijate tausta kontrollimine peaks olema oluliselt lihtsam, kui Kosovos, kus mitmed sooviavaldajad olid sõjapõgenikud. Praktiline näide: Gerard Pique jalgpallikodakondsuse vahetus kiidetaks kindlasti heaks, sest pole mingit küsimust, kas tegu on katalaaniga või mitte.

Kuna El Clasico kadumine oleks majanduslikult väga halb nii Realile, FC Barcelonale kui ka Hispaania kõrgliigale, siis kas võib juhtuda nii, et Kataloonia küll iseseisvub, aga jalgpalliliselt jäädakse endiselt Hispaania osaks?

Olukord, kus territoorium soovib iseseisvuda, aga selle jalgpallielu mitte, oleks pretsedent. Keeruline ennustada, mis täpselt juhtuks.