Tartu Ülikooli korvpalliklubi 15 aastat vedanud Meelis Pastak lahkub ametist

Meelis Pastak (paremal näoga) Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna pingil. Foto: Tairo Lutter

Täna on Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis viimane tööpäev Meelis Pastakul, kes on üle kümne aasta olnud ametis emajõelinna korvpalli esindusmeeskonna mänedžerina. Lahkumisotsuse tingis Pastaku soov pärast mitut rasket hooaega puhata.

«Tema esitas lahkumisavalduse ja lõpetasime lepingu vastastikkusel kokkuleppel,» rääkis spordiklubi juhatuse esimees Harry Lemberg, et lahku minnakse sõpradena. «Ega Meelis meil kusagil ära ei kao. Täna on tal viimane tööpäev, aga korvpallialaselt ja teatud projektidega jääb ta ikka meiega seotuks. Need asjad lepime temaga kokku, et mida ja kuidas.»

«Otsuse taust on viimased 15 aastat ja neli kuud, neist viimased kaks aastat olid veel raskemad,» kommenteeris Pastak omaltpoolt. «Päris pikaks läks see periood ja on vaja aeg maha võtta. Initsiatiiv oli minupoolne ja saime spordiklubiga väga kenasti asjades kokkuleppele. Ma tänan kõiki selle 15 aasta eest ja me arutasime isegi, kuidas koostööd jätkata, aga mul on esmalt vaja kõigest välja puhata ja siis saab edasi mõelda. Kuu aja pärast on juba pea äkki selgem ja siis saab konkreetsemalt midagi välja mõelda.»

Pastaku kingadesse astub spordiklubi korvpallidivisjoni juht Priit Kaasik. Aeg teatepulga üleandmiseks on hea, sest Tartus on niigi käimas verevahetusaasta ja panused paarist viimasest hooajast madalamad. «Tollel hetkel ma selle peale otseselt ei mõelnud, sest mingid asjad on tehtud, hooaeg käib ning on ka plaanid, et see meeskond muutub hooaja peale veel tugevamaks. Aga tõesti, FIBA eurosarja me enam ei mängi, millega kaasneks teatud kohustused ja palju suhtlemist, ning jäänud on veel Balti ja Eesti liiga, mis on organisatoorsest poolest lihtsamad,» nendib Pastak.

Kui Tartu meeskonnaga enam ükski paber ei seo, siis kas Pastak kiikab ka teiste klubide suunas, kes kogenud mänedžeri teenetest võiks huvitatud olla? «Pole plaanis ehk olen avatud kõigele,» lõkerdab ta vastuseks naerda ja lisab täiesti siiralt, et ei mõtle praegu ametialasele tulevikule vaid ees ootavale puhkusele.

Järgmised kuu aega on Pastakul siis korvpallijuhe täiesti seinast tõmmatud? «Ma tõesti loodan, aga kuna mõlemad mu poisid mängivad korvpalli, siis olen tahtmatult sellega seotud ning jälgin edasi ka Euroliigat ja teisi liigasid. Ja muidugi elan kaasa ka oma Tartu Ülikoolile! Nii et korvpallist ma ei pääse, küll aga sellega kaasnevatest kohustustest, millest ma puhkust vajan. Sport, kui selline, eeldab ju tegelikult, et ka nädalavahetusel oleksid tööl ja neid sõite on päris palju. Mingil hetkel vajab inimene puhkust füüsiliselt ja ka vaimselt.»