/nginx/o/2011/05/02/569946t1hef2e.jpg)
Seekord surus Kalevi kõva kaitse kaheksamehelise Rocki ära. Saku hall kujunes lõpuks tõesti Kalev/Cramo koduhalliks (vihje varasematele kohtumistele, kus Kalevi fänne oli kodumängule tulnud vähe – toim).
Rauno Pehka: loodetavasti ärkab Rock üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäng oli väga füüsiline ja Kalev sundis Rocki kaugelt viskama, mis Rockil ei õnnestunud. Peast öeldes tabas Rock vist ainult ühe kolmese (Pehkal on õigus – toim).
Rocki tagameeste panus jäi selgelt kesiseks. Polnud seda meest, kes asju juhtuma paneks. Tsintsadze näiteks küll pani asju juhtuma, kuid ise ei tabanud. Kindlasti tunti ka Veidemanist puudust, võib-olla võinuks mäng olla hoopis teine. Kalevil tegid seevastu palju pahandust Keerles, Dorbek ja Škele.
Ma ei nõustuks, et esimene mäng silmailu ei pakkunud, ilusaid lahendusi oli nii teisel kui ka esimesel poolajal. Selge on aga, et finaalseeriad kujunevad tihti väga füüsiliseks.
See oli siiski alles seeria esimene mäng ja lõplikke järeldusi teha ei saa. Meenutada võib kas või Euroliiga veerandfinaali, kus Olympiakos alistas Siena esimeses kohtumises 48 punktiga, kuid rohkem Olympiakos võite ei saanud. Seeria pole veel kindlasti läbi, loodetavasti ärkab Rock üles.