Eksootilisi duelle tuleb juurde: Rahvuste Liiga laieneb ülemaailmseks

Eesti jalgpallikoondis on Trinidadi ja Tobagoga juba mänginud. Kas tulevikus võidakse vastamisi minna ka play-offis? Foto: Karli Saul/SCANPIX

Eesti jalgpallikoondis mängib edasipääsu nimel Iraagi ja Sierra Leonega! Kõlab jaburalt? Ent juba paari aasta pärast võib täpselt nii juhtuda, kui jalgpalli MM saab kolleeg-konkurendi – valiksarja kõrvale tekib ülemaailmne Rahvuste liiga.

Nimelt laieneb Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) poolt ellu kutsutud Rahvuste Liiga, mille mängudega tehakse algust järgmisel sügisel, ülemaailmseks võistluseks. Vähemalt selline on plaan, mis tähendaks, et EMide ja MMide kõrvale tekib paaritu numbriga lõppevateks aastateks veel üks võistlus.

Uudisetagentuuri AP teatel jätkataks nii Rahvuste liiga ühe põhieesmärgi täitmist ehk vähendataks ebaoluliste maavõistluste arvu. Küll aga rääkisid ametnikud AP-ga asjast esialgu veel anonüümselt, kuna tegu on mitteametliku plaaniga.

Iga kahe aasta tagant toimuval turniiril osaleksid kõik 223 FIFAsse kuuluvat riiki ja formaat oleks sarnane UEFA Euroopa liigale – koondised jagataks vastavalt FIFA edetabelikohale seitsmesse divisjoni. Muidugi ei hakkaks Eesti koondis sõitma sellisel juhul mängudeks Aafrikasse või Aasiasse ega ka vastupidi – valikkohtumisi peetaks ikka oma maailmajao siseselt.

Eesti alustab tuleval sügisel Euroopa rahvuste liiga mänge tugevuselt kolmandas divisjonis, kuhu kuuluvad peale meie veel Ungari, Rumeenia, Šotimaa, Sloveenia, Kreeka, Serbia, Albaania, Norra, Montenegro, Iisrael, Bulgaaria, Soome, Küpros ja Leedu. Jaanuaris loositakse meeskonnad ühte kolmeliikmelisesse ja kolme neljaliikmelisesse alagruppi. Alagrupi võitjad tõusevad B-divisjoni, grupi viimased langevad aga aste madalamale.

Kõigi seitsme divisjoni võitjad pääseksid kaheksa meeskonna osavõtul peetavale rahvusvahelisele turniirile, mis toimuks juunikuus. Esimene miniturniir, kus mängitakse play-off-süsteemis ja mida võõrustaks nädala jooksul üks riik, võiks praeguse plaani järgi toimuda 2021. aastal.

Esialgse plaani järgi oleks näiteks tippdivisjonis kolm koondist Euroopast, kaks Lõuna-Ameerikast ning üks Aafrikast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Okeaania koondised peaksid leppima mängudega tugevuselt neljandas divisjonis. Nii võiksid miniturniiridel kohtuda näiteks Saksamaa ja Brasiilia, Hispaania ja Argentina või Jaapan ja USA.

Muudatuste eesmärk on anda koondistele võimalus mängida võrdsemate vastastega. Ühtlasi peaks tegu olema präänikuga neile FIFA liikmesriikidele, kelle võimalused MMile jõuda on napid, nüüd aga saavad nemadki püüda pääset finaalturniirile. Ning mis pole sugugi vähetähtis – mängus on ju ka auhinnarahad. Samuti aitaks liigasüsteem korrastada ametlike FIFA mängupäevade määramist, mil klubid peavad oma mängijaid rahvuskoondiste juurde lubama.

Probleemiks võib saada FIFA presidendi Gianni Infantino soov asutada 2021. aasta juunist 24 klubi osalusel peetav klubide MM. FIFA juhtkond koguneb ja arutab teemat märtsis Bogotas peetaval kongressil, kuid kõiki FIFA liikmesriike hõlmava liiga vastu on huvi kindlasti märksa laiem kui järjekordse tippklubide omavahelise turniiri suhtes.

AP pakub, et uue liiga ülekandeõiguste puhul astuvad mängu aina enam spordile keskenduvad meediakompaniid – Amazon, Google ja Netflix.