Allakäigu lõpp: hiljutine medaliklubi eemaldatakse hiigelvõla tõttu Eesti kõrgliigast

Sillamäe Kalevi mängijad võitlesid kõrgliigasse püsimajäämise nimel edukalt, kuid klubi rahalised probleemid kukutasid Sillamäe ikkagi tippseltskonnast.

FOTO: Madis Sinivee/Pärnu Postimees/

Jalgpalli Eesti meistriliiga viimases voorus ei otsustatud küll enam midagi märkimisväärset, kuid tähtsaid uudiseid tõi päev siiski kuhjaga. Esmalt teatasid FCI Tallinn ja Levadia ühinemisest, seejärel sai aga selgeks, et Sillamäe Kalevit uuel aastal enam kõrgliigas ei näe. Postimehele teadaolevalt jätkab Sillamäe klubi küll eksisteerimist, kuid seda tugevuselt neljandas ehk II liigas.

Ehkki Sillamäe lõpetas tänavuse hooaja 8. kohaga, kukuvad nad lõpptabelis viimasele ehk 10. kohale. Põhjuseks on võlad nii mängijate, teiste klubi töötajate kui ka kolmandate osapoolte ees, mis ei jätnud Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) muud võimalust kui klubilt litsents võtta. Sillamäel lasti küll sportliku võrdsuse printsiibist lähtude tänavune hooaeg lõpuni mängida, ent tegelikult oli juba suvest saadik selge: kui kuskilt ootamatut rahalaeva ei saabu, on tipptasemel jalgpalliga Sillamäel vähemalt mõneks ajaks kõik.

EJL selgitas, et klubide litsentsikomisjoni otsuse põhjustas klubi majanduslikest raskustest tekkinud litsentsinõuete mittetäitmine. Sillamäe Kalevi 2017. aasta finantsplaan ei teostunud, mistõttu tekkisid suured võlgnevused töötajate, mängijate, klubide ja alaliidu ees, lisaks maksuvõlg, märkis EJL.

Etteaimatav lõpplahendus

«Andsime mitmel korral ajapikendust litsentsinõuete täitmiseks, kuid kahjuks ei suutnud klubi võlgu likvideerida ja sellises olukorras on ainuvõimalik otsus võtta litsents ära. Toetame alati klubisid ka rasketel aegadel, kuid antud olukorras puudub igasugune alus teistsuguseks otsuseks,» ütles EJLi klubide litsentsikomisjoni esimees Janno Kaljuvee.

Sillamäe rahalised probleemid on Eesti jalgpalliringkondades juba mitu aastat olnud avalik saladus, kuid seni on hooaja alguseks ehk litsentseerimise ajaks siiski rahaasjad alati joonde saadud. Tänavune hooaeg oli aga varasematest veelgi hullem – näiteks märkis klubist suvel lahkunud Deniss Malov, et mängijatele hakati võlgu jääma juba aasta algusest peale. «Ma pole veel veebruarikuu eest täispalka saanud!» tõdes Malov Soccernet.ee-le juunikuus antud lühiintervjuus.

Sel suvel oli alaliit sunnitud Sillamäele määrama ajutise uute mängijate registreerimise keelu, põhjuseks ikka needsamad palgavõlad. Postimehe andmetel kasvas Sillamäe võlasumma – muuhulgas ollakse võlgu ka näiteks maksuametile – hooaja lõpuks ligi kuuekohalise summani.

Edu on tulnud, kuid järelkasvu mitte

Tallinna nn «suure neliku» järel on Sillamäe olnud Eesti kõrgliigas viimase kümnendi edukaim klubi. Pärast seda, kui 2008. aastal tippseltskonda naasti, pole kunagi lõpetatud madalamal viiendast kohast. 2009. aastal võideti hõbemedalid, 2013. aastal tuldi pronksile ja aasta hiljem taas hõbedale. 2014. aastal mängiti ka eurosarjas ning pääseti Euroopa liigas Espoo Honka vastu avaringist edasi, mis tähendas klubile Eesti mõistes märkimisväärset rahasüsti.

Paraku on Sillamäe probleemiks olnud juba aastaid keskendumine vaid esindusmeeskonna edule. Selle kõrval on kõik muu unarusse jäänud – klubil puudub tõsiseltvõetav järelkasv, pole ka oma treeningbaasi ega esindusväljakut. Abi pole ka kehvast infrastruktuurist, sest Sillamäe linnale kuuluv kunstmuruväljak on tänaseks amortiseerunud ja kõrgliigamänge seal pidada ei tohi, muruväljaku seisukord ei ole samuti kiita.

Rahaliselt andis Sillamäele valusa hoobi senise peatoetaja Alexela mullusügisene otsus vähendada klubi toetussummat kordades, tagades vaid jalgpallikooli püsimajäämise. Kalevi president Aleksandr Starodubtsev mainis samal ajal 70 000 euro suurust võlasummat ning isegi kui see sai uue aasta alguses makstud, võib eeldada, et tänaseks on võlg taas kasvanud vähemalt sama suureks, ilmselt suuremakski. Tänases majandusolukorras on märkimisväärselt vähenenud ka Sillamäe sadama toetus klubile.

Veel 2016. aastal mängis Sillamäe Eesti karikafinaalis.

FOTO: Liis Treimann

Teadlikult võetud risk?

«Liiga konkurentsi ja ausa mängu mõistes oli oluline, et Sillamäe hooaja lõpuni mängis,» lausus EJLi president Aivar Pohlak. «Kümmekond aastat pakkus klubi järjepidevalt tugevat konkurentsi ja täitis sportlikus tähenduses olulist rolli, samal ajal oli selge, et viis, kuidas klubi on üles ehitatud, tähendas riske. Ei saa välistada, et aastate pärast tõuseb Sillamäe jälle tippjalgpalli tagasi, aga selle eelduseks on finantskohustuste täitmine.»

Sillamäe koosseisuprobleemidest võis aimu saada juba hooaja alguses, kui esindusmeeskonna pingil istus lubatud seitsme asemel pidevalt neli-viis meest. Veel hullem oli seis Esiliiga B-s ehk tugevuselt kolmandal liigatasemel mängiva duubelmeeskonnaga. Näiteks käidi mais Vändra Vaprusega mängimas nii, et meeskonnas oli vaid üheksa mängijat... Hooaja lõpuni pidid duubli eest tihti mängima põhimeeskonda kuulujad, sest muidu poleks Sillamäel lihtsalt olnud 11 meest väljakule saata.

Suvel mindi tülli ka mitme senise põhimängijaga, klubist pidi lahkuma näiteks Kassim Aidara ning peagi jäi platsiväliste probleemide tõttu eemale ka Daniil Ratnikov. Nii ongi hooaja lõpuks jõutud seisu, kus esindusmeeskonna nimekirjas on üles antud vaid 13 mängumeest. Hooaja lõppedes mängutulemused küll paranesid, ent finantsseis mitte ning et anda teistele meeskondadele aus võimalus kõrgliigakoha säilitamise nimel võidelda, langetatigi Sillamäe hooaja lõppedes viimasele tabelireale.

Pole esimene kord

Sarnane olukord on Eesti jalgpallis korra juba ette tulnud, kui 2008. aastal sai hooaja lõpuni mängida ja kolmanda kohaga lõpetada TVMK. Rahaliste probleemide tõttu langetati nad aga hooaja lõppedes viimasele kohale. Tänavu pääseb Sillamäe lahkumise tagajärjel üleminekumängudest Viljandi Tulevik, liigas viimaseks jäänud Pärnu Vaprus peaks aga kohtuma esiliiga teise meeskonnaga, kelleks on kas Tallinna Kalev või Maardu Linnameeskond. Samas pole tänase värske uudise valguses, et FCI Tallinn ja Levadia ühinevad, veel kindelgi, kas üleminekumänge on üldse mõtet pidada.

Sillamäe nukra aasta ajajoon

  • november 2016 – meistriliiga hooaeg lõpetatakse 5. kohaga, Jevgeni Kabajev lööb liiga suurima väravakütina 25 väravat ja sõlmib peagi lepingu Tšehhi kõrgliigaklubiga Bohemians. Klubi senise särgisponsori Alexela juht Heiti Hääl ütleb aga Eesti Päevalehele, et on sunnitud Sillamäe toetussummat kordades kärpima. «Meie Sillamäe ettevõttes jääb veel selle aasta lõpus tööta umbes kolmandik inimesi, ma ei saa öelda, et lasen nemad lahti, aga keskmisel meistriliiga tasemel esinevat jalgpalliklubi toetame samas mahus edasi,» selgitab Hääl.
  • talv 2017 – enamik eelmise hooaja põhitegijatest siirdub teistesse klubidesse. Asendajate leidmisega on raskusi, hooaega alustatakse kolme järjestikuse kaotusega.
  • aprill 2017 – viie vooru järel loobutakse senise peatreeneri Algimantas Briaunyse teenetest. Ohjad võtab üle klubi raudvara Vadim Dobiža.
  • mai 2017 – jalgpalliliit määrab kuu alguses Sillamäele finantsdistsipliini rikkumise eest 500 eurot trahvi. Klubi vallandab leegionärid Kassim Aidara ja Mindaugas Kalonase. Esimesele pannakse süüks «lepingu rikkumist, mis kahjustas klubi usaldusväärsust kolmandate isikute silmis». Endise Leedu koondislase, Sillamäe eest vaid kahes mängus väljakul käinud Kalonase kohta märgitakse aga, et mees saabus Eestisse halvas füüsilises vormis, rikkus distsipliini ega suutnud täita treeneri kõige elementaarsemaid korraldusi. Duubelmeeskond sõidab kohtumisele Vändra Vaprusega vaid üheksakesi ja kaotab 0:3. «Praegu on põhiline eesmärk säilitada klubi ja jääda sel hooajal meistriliigasse püsima.Ma usun, et saame sellega hakkama. Me tuleme sellest kriisist välja,» lubab klubi president Aleksandr Starodubtsev väljaandele Põhjarannik.
  • juuni 2017 – pisut varem klubisisesele katseajale pandud Deniss Vnukov suudab end rehabiliteerida ja pääseb tagasi koosseisu, loobutakse aga samuti katseajal Daniil Ratnikovi teenetest. Mänguoskuste poolest Eesti liiga parimate poolkaitsjate hulka kuuluv mees on hädas platsiväliste probleemidega, jalgpalli mängimas teda sel hooajal enam ei näegi. Poolte kokkuleppel lõpetavad klubiga lepingu ka võtmemängijad Deniss Malov ja Maksim Lipin. Malov selgitab portaalile Soccernet.ee antud intervjuus, et pole juba aasta algusest saadik kogu lubatud palka kätte saanud. Nõmme Kaljule kaotatakse kõrgliigamängus 0:8.
  • juuli 2017 – palgavõlgnevuste tõttu määrab jalgpalliliit Kalevile teistest alaliitudest tulevate mängijate registreerimise keelu. Klubi jõuab napilt enne seda registreerida venelasest poolkaitsja Semjon Fedotovi, president Aleksandr Starodubtsev tunnistab hiljem Õhtulehele, et Fedotov oli nõus palgaraha ootama. Samal ajal märgib Dobiža Põhjarannikule antud intervjuus, et mõnegi mängija üleminek jäi samal põhjusel toppama – raha palga maksmiseks lihtsalt pole, olemasolevad mängijad on töötasu oodanud juba kuus kuud.
  • august 2017 – ere näide meeskonna ebastabiilsusest, kui kümne päeva jooksul võidetakse esmalt 9:0 Pärnu Vaprust, siis aga kaotatakse ise sama skooriga Levadiale.
  • november 2017 – Sillamäe lõpetab hooaja 0:1 kaotusega Viljandi Tulevikule ja saab kõrgliigas 8. koha. Samal päeval teatab jalgpalliliit, et võlgnevuste tõttu võetakse klubilt meistriliiga litsents ja nad kukutatakse tabelis viimaseks. Sillamäe duubelmeeskond lõpetab Esiliiga B samuti viimase kohaga ja langeb tulevaks hooajaks tugevuselt neljandasse liigasse.
Tagasi üles