:format(webp)/nginx/o/2017/04/01/6509355t1h3061.jpg)
Jalgpalli Eesti meistriliiga viimases voorus ei otsustatud küll enam midagi märkimisväärset, kuid tähtsaid uudiseid tõi päev siiski kuhjaga. Esmalt teatasid FCI Tallinn ja Levadia ühinemisest, seejärel sai aga selgeks, et Sillamäe Kalevit uuel aastal enam kõrgliigas ei näe. Postimehele teadaolevalt jätkab Sillamäe klubi küll eksisteerimist, kuid seda tugevuselt neljandas ehk II liigas.
Ehkki Sillamäe lõpetas tänavuse hooaja 8. kohaga, kukuvad nad lõpptabelis viimasele ehk 10. kohale. Põhjuseks on võlad nii mängijate, teiste klubi töötajate kui ka kolmandate osapoolte ees, mis ei jätnud Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) muud võimalust kui klubilt litsents võtta. Sillamäel lasti küll sportliku võrdsuse printsiibist lähtude tänavune hooaeg lõpuni mängida, ent tegelikult oli juba suvest saadik selge: kui kuskilt ootamatut rahalaeva ei saabu, on tipptasemel jalgpalliga Sillamäel vähemalt mõneks ajaks kõik.
EJL selgitas, et klubide litsentsikomisjoni otsuse põhjustas klubi majanduslikest raskustest tekkinud litsentsinõuete mittetäitmine. Sillamäe Kalevi 2017. aasta finantsplaan ei teostunud, mistõttu tekkisid suured võlgnevused töötajate, mängijate, klubide ja alaliidu ees, lisaks maksuvõlg, märkis EJL.
«Andsime mitmel korral ajapikendust litsentsinõuete täitmiseks, kuid kahjuks ei suutnud klubi võlgu likvideerida ja sellises olukorras on ainuvõimalik otsus võtta litsents ära. Toetame alati klubisid ka rasketel aegadel, kuid antud olukorras puudub igasugune alus teistsuguseks otsuseks,» ütles EJLi klubide litsentsikomisjoni esimees Janno Kaljuvee.
Sillamäe rahalised probleemid on Eesti jalgpalliringkondades juba mitu aastat olnud avalik saladus, kuid seni on hooaja alguseks ehk litsentseerimise ajaks siiski rahaasjad alati joonde saadud. Tänavune hooaeg oli aga varasematest veelgi hullem – näiteks märkis klubist suvel lahkunud Deniss Malov, et mängijatele hakati võlgu jääma juba aasta algusest peale. «Ma pole veel veebruarikuu eest täispalka saanud!» tõdes Malov Soccernet.ee-le juunikuus antud lühiintervjuus.
Sel suvel oli alaliit sunnitud Sillamäele määrama ajutise uute mängijate registreerimise keelu, põhjuseks ikka needsamad palgavõlad. Postimehe andmetel kasvas Sillamäe võlasumma – muuhulgas ollakse võlgu ka näiteks maksuametile – hooaja lõpuks ligi kuuekohalise summani.
Tallinna nn «suure neliku» järel on Sillamäe olnud Eesti kõrgliigas viimase kümnendi edukaim klubi. Pärast seda, kui 2008. aastal tippseltskonda naasti, pole kunagi lõpetatud madalamal viiendast kohast. 2009. aastal võideti hõbemedalid, 2013. aastal tuldi pronksile ja aasta hiljem taas hõbedale. 2014. aastal mängiti ka eurosarjas ning pääseti Euroopa liigas Espoo Honka vastu avaringist edasi, mis tähendas klubile Eesti mõistes märkimisväärset rahasüsti.
Paraku on Sillamäe probleemiks olnud juba aastaid keskendumine vaid esindusmeeskonna edule. Selle kõrval on kõik muu unarusse jäänud – klubil puudub tõsiseltvõetav järelkasv, pole ka oma treeningbaasi ega esindusväljakut. Abi pole ka kehvast infrastruktuurist, sest Sillamäe linnale kuuluv kunstmuruväljak on tänaseks amortiseerunud ja kõrgliigamänge seal pidada ei tohi, muruväljaku seisukord ei ole samuti kiita.
Rahaliselt andis Sillamäele valusa hoobi senise peatoetaja Alexela mullusügisene otsus vähendada klubi toetussummat kordades, tagades vaid jalgpallikooli püsimajäämise. Kalevi president Aleksandr Starodubtsev mainis samal ajal 70 000 euro suurust võlasummat ning isegi kui see sai uue aasta alguses makstud, võib eeldada, et tänaseks on võlg taas kasvanud vähemalt sama suureks, ilmselt suuremakski. Tänases majandusolukorras on märkimisväärselt vähenenud ka Sillamäe sadama toetus klubile.
/nginx/o/2016/05/21/5418045t1h9427.jpg)
«Liiga konkurentsi ja ausa mängu mõistes oli oluline, et Sillamäe hooaja lõpuni mängis,» lausus EJLi president Aivar Pohlak. «Kümmekond aastat pakkus klubi järjepidevalt tugevat konkurentsi ja täitis sportlikus tähenduses olulist rolli, samal ajal oli selge, et viis, kuidas klubi on üles ehitatud, tähendas riske. Ei saa välistada, et aastate pärast tõuseb Sillamäe jälle tippjalgpalli tagasi, aga selle eelduseks on finantskohustuste täitmine.»
Sillamäe koosseisuprobleemidest võis aimu saada juba hooaja alguses, kui esindusmeeskonna pingil istus lubatud seitsme asemel pidevalt neli-viis meest. Veel hullem oli seis Esiliiga B-s ehk tugevuselt kolmandal liigatasemel mängiva duubelmeeskonnaga. Näiteks käidi mais Vändra Vaprusega mängimas nii, et meeskonnas oli vaid üheksa mängijat... Hooaja lõpuni pidid duubli eest tihti mängima põhimeeskonda kuulujad, sest muidu poleks Sillamäel lihtsalt olnud 11 meest väljakule saata.
Suvel mindi tülli ka mitme senise põhimängijaga, klubist pidi lahkuma näiteks Kassim Aidara ning peagi jäi platsiväliste probleemide tõttu eemale ka Daniil Ratnikov. Nii ongi hooaja lõpuks jõutud seisu, kus esindusmeeskonna nimekirjas on üles antud vaid 13 mängumeest. Hooaja lõppedes mängutulemused küll paranesid, ent finantsseis mitte ning et anda teistele meeskondadele aus võimalus kõrgliigakoha säilitamise nimel võidelda, langetatigi Sillamäe hooaja lõppedes viimasele tabelireale.
Sarnane olukord on Eesti jalgpallis korra juba ette tulnud, kui 2008. aastal sai hooaja lõpuni mängida ja kolmanda kohaga lõpetada TVMK. Rahaliste probleemide tõttu langetati nad aga hooaja lõppedes viimasele kohale. Tänavu pääseb Sillamäe lahkumise tagajärjel üleminekumängudest Viljandi Tulevik, liigas viimaseks jäänud Pärnu Vaprus peaks aga kohtuma esiliiga teise meeskonnaga, kelleks on kas Tallinna Kalev või Maardu Linnameeskond. Samas pole tänase värske uudise valguses, et FCI Tallinn ja Levadia ühinevad, veel kindelgi, kas üleminekumänge on üldse mõtet pidada.
/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)