Vormelipiloodi traagiline surm ei anna F1 konstruktorile rahu

Ayrton Senna hauale viiakse siiani tihti lilli

FOTO: NELSON ALMEIDA/AFP

Legendaarne vormel-1 konstruktor, praegu Red Bullis töötav tehnikadirektor Adrian Newey tunnistas, et talle ei anna ikka veel rahu Ayrton Senna traagiline surm 23 aastat tagasi. Newey kirjutatud autobiograafia «Kuidas ehitada autot» ilmus sellel nädalal ning mees lahkas raamatus, et õnnetuse põhjustas kaks ebaõnnestunud detaili. «Tunnen end alati Ayrtoni surma eest vastutavana – aga mitte süüdi,» vahendab F1.com.

Too 1994. aasta maikuu nädalavahetus Imolas on tänaseni vormel-1 sarja ajaloo üks mustemaid, sest päev enne Senna surma peetud kvalifikatsioonis kaotas kiires Villeneuve’i kurvis oma Simteki üle kontrolli ja sõitis suurel kiirusel seina Roland Ratzenberger. Austerlane oli eelmisel ringil teinud väikese vea ja sõitnud üle äärekivide, mis kahjustasid tema vormeli esitiiba. Järgmisel ringil purunes tiib enam kui 300 km/h kiiruse juures, auto muutus juhitamatuks ja libises rajalt välja. Õnnetuses ränki vigastusi saanud Ratzenberger suri paar tundi hiljem haiglas.

Võidusõitjate turvalisuse pärast alati muretsenud Sennale mõjus juhtunu väga sügavalt, ent kui sarja arst Sid Watkins soovitas tal järgmise päeva võidusõidust loobuda, vastas Senna: «Sid, on asju, mille üle meil pole võimu. Ma ei saa loobuda, pean jätkama.»

Reedesel vabatreeningul oli vigastada saanud ka Senna kaasmaalane Rubens Barrichello, kelle auto paiskus Variante Bassa šikaanis turvavõrkudesse. Laupäeva õhtul käis Senna oma võistkonna juhi Frank Williamsi hotellitoas ja mehed vestlesid pikalt – millest täpselt, ei tea keegi. Kuid ilmselt kallutas just see vestlus Sennat otsustama, et ta ikkagi osaleb pühapäevasel võidusõidul. Brasiillane oli Imolas varem kolm korda võidutsenud ja kavatses poodiumile jõudmise korral Ratzenbergeri mälestuseks õlgadele võtta Austria lipu.

Ayrton Sennat proovitakse elustada / kod 436

FOTO: Uncredited/AP

Pühapäeva hommikul peeti Ratzenbergeri mälestuseks minutiline leinaseisak, ent pisarais Senna istus samal ajal bokside sügavuses. Hiljem nähti teda vestlemas endise tiimikaaslase Gerhard Bergeri ja toonase tõusva tähe Michael Schumacheriga – hiljem moodustasid just need mehed koos Martin Brundle’iga võidusõitjate heaolu eest seisva organisatsiooni GPDA.

Võidusõitu alustas Senna parimalt stardikohalt, ent juba stardisirgel toimus uus avarii. Soomlase J. J. Lehto auto suri välja ning seda ei märganud rivi lõpus startinud Pedro Lamy, kes kihutas seisvale Benettonile otsa. Kokkupõrke järel lendas ühe auto ratas üle turvavõrgu publikusse, kus üheksa inimest sai kergemaid vigastusi.

Uurimine kestis aastaid

Rusude koristamiseks koguti võistlejad turvaauto taha, milleks oli tollal 200-hobujõulise mootoriga Opel Vectra. Senna oli varemgi avaldanud muret selle üle, et turvaauto ei suuda arendada vormelite ees piisavat tempot ning seetõttu jahtuvad autode rehvid liialt maha ega paku piisavalt head pidamist. Kuuendal ringil lahkus turvaauto rajalt ning võidusõidule anti kordusstart. Teisel ringil pärast turvaauto lahkumist kaldus aga Senna juhitud Williams Tamburello kurvis kiirusel 310 km/h ootamatult teelt välja, otse vastu rada ääristavat betoonseina.

Adrian Newey

FOTO: Mark Thompson/AFP

Hilisem telemeetria uurimine näitas, et Senna suutis kahandada auto kiiruse kahe sekundiga 218 km/h-ni. Varasematel aastatel oli samas kurvis toimunud märksa rängemaid avariisid ja esmapilgul näis, et ka Senna võib purunenud Williamsist tervelt välja astuda. Paraku tahtis saatus teisiti.

Esimesena kohale jõudnud turvatöötaja põrkus Sennat nähes ehmunult tagasi. Rajapiirde taga viibinud fotograaf Angelo Orsi, kes oli juhtumisi Senna sõber, tegi paar fotot hetkel, mil järgmised turvatöötajad võtsid brasiillasel ettevaatlikult kiivri peast. Ehkki Orsile on hiljem pakutud nende fotode eest hiigelsuuri summasid, on neid teadaolevalt näinud vaid Orsi ise ja Senna lähedased, kes palusid pilte mitte avaldada.

Telepublik üle kogu maailma nägi helikopteripildist, kuidas Senna auto juurde saabusid arstid ning brasiillane tõsteti Williamsist välja. «Ta tundus olevat rahulik. Kergitasin ta silmalauge ja sain pupillide järgi kohe aru, et tal on raske ajutrauma,» meenutas hiljem Watkins.

«Tõstsime ta autost välja. Selle käigus ta ohkas – ja ehkki ma ei usu jumalasse, arvan, et just sel hetkel lahkus tema hing meie seast.»Senna viidi helikopteriga Maggiore haiglasse, ent kümme minutit pärast sinna jõudmist lakkas tema süda löömast. Kolm ja pool tundi hiljem, kell 18.37 ühendati brasiillast elus hoidvad masinad Senna venna Leonardo palvel lahti ning kell 18.40 kuulutati Senna ametlikult surnuks.

Newey: disainisin auto, mis tappis suursuguse mehe

Lahkamine ja hilisem uurimine näitasid, et Senna vormel tabas betoonseina esirattaga, mis põrkas seinast tagasi vastu brasiillase kiivrit. Kokkupõrge lõi Senna pea tugeva jõuga vastu istme seljatuge, põhjustades ränki koljuvigastusi. Lisaks tungis üks esivedrustuse tükk parema silma kohalt läbi Senna kiivrivisiiri ja teine esivedrustuse osa samuti läbi kiivri. Arstide kinnitusel oleks ükskõik milline kolmest vigastusest ka eraldi olnud suure tõenäosusega surmav. Hiljem kinnitasid arstid, et Senna autost leiti Austria lipp – Ratzenbergeri mälestuseks, nagu Senna oli Frank Williamsile lubanud...

Senna surma uurimine kestis aastaid, Williamsi meeskonda süüdistati auto juures tehtud keelatud ümberehitustes, mille tulemusena olevat purunenud Senna auto roolisammas. 2007. aastal kinnitas Itaalia kohus viimaks, et Williamsi võistkond oli tõepoolest õnnetuse toimumises süüdi, ent kuna ümberehitused tehti Senna palvel ja õnnetusest oli möödas nii palju aastaid, ei karistatud lõpuks kedagi. Newey tunnistas tehtud viga.

«Olin üks meeskonna juhtivaid inimesi, kes disainis auto, mis tappis suursuguse mehe,» rääkis ta raamatuesitlusel. 

Samas tunnistas ta, et tundis, kuidas Senna oli muutunud võitluses Michael Schumacheriga rahutuks ning tahtis autost maksimumi välja pigistada.

«Tunnen end kõige rohkem süüdi selles, et keerasin metsa auto aerudünaamika. Disainisin auto, mis oli aerodünaamiliselt ebastabiilne. Ayrton proovis teha asju, mida auto lihtsalt ei suutnud,» lisas ta. «Tunnen end alati Ayrtoni surma eest vastutavana – aga mitte süüdi.»

Tagasi üles