7. novembril 2007. aastal läks Jokela kooli abiturient Pekka-Eric Auvinen vahetult enne keskpäeva koolimajja ning hakkas inimesi tulistama. Kooli direktor Helena Kalmi käskis õpilastel ja õpetajatel end klassi barrikadeerida ja üritas seejärel Auvineni rahustada, aga noormees lasi ta maha.
Suninen meenutas Iltalehtile, et nemadki said korraldused oma klassi varjuda. «Tegime klassis tööd kui tuli hoiatus, et klassi uksed tuleb lukku keerata. Mõned said sõnumeid sõpradelt, kes kirjeldasid, mis oli juhtunud,» kirjeldas ta.
Sunineni klass oli sündmustega kursis raadiojaama kaudu. Hirm oli aga suur, sest nagu soomlane tunnistas, oli «tapja kõrvalklassis».
«Kuulsime koridorist karjatust ja mitu lasu moodi kõlanud häält, kuid tol hetkel ei osanud me veel arvata, millega on tegu. Me ei tundnud otsest ohtu, kuigi teiste saadetud sõnumitest tekkis küll väikest laadi paanika,» meenutas Suninen.
Kuigi Auvinen oli varunud endale hulganisti padruneid, hakkas politsei andmete põhjal tema relv streikima ning abiturient pidi tulistamise lõpetama. Kokku tegi noormees 76 lasku. Tapatöö ajal kallas Auvinen ka koolimaja seintele süütevedelikku, kooli maha põletada tal ei õnnestunud.
Kell 12.04 käskis koolimaja juurde jõudnud politsei Auvinenil relva maha panna, kuid vastuseks tulistas noormees politseinikke. Politsei vastu ei lasknud, kuna läheduses oli palju põgenevaid lapsi, kes oleksid ohtu sattunud.
Põgenejate seas oli ka Suninen, kes istus tunde oma kaasõpilastega klassis. «Võttis päris kaua aega, kuni Karhu (Politsei kiirreageerimisüksus – toim) lõpuks ukse avas. Alles siis, kui nägime, et neil on kuulipildurid kaasas, saime olukorra tõsidusest aru,» sõnas ta.