Kanepiga koostööd teinud spordipsühholoog: õpilase usalduse baasilt tekkiv intiimsuhe kipub sportlase karjääri kahjustama

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silver Karjus ja Kaia Kanepi tähistamas Brisbane'i turniiri esikohta.
Silver Karjus ja Kaia Kanepi tähistamas Brisbane'i turniiri esikohta. Foto: Joosep Martinson/SMPimages

Kalle Muuli ja Helen Sule kirjutatud raamatus «Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel» avaldas Eesti tipptennisist Kaia Kanepi, kuidas tema kunagine treener Silver Karjus talle voodisse puges. Tuntud Eesti spordipsühholoog Aave Hannus ütles Postimehele, et lähisuhted sportlaste ja treenerite vahel, kus ühel osapoolel on selgelt rohkem võimu, ei ole okeid.

«Pean silmas sellist suhet, kus on tegemist suhtega, kus ühel positsioonil on rohkem võimu. Olukorda, kus treeneril on rohkem teadmisi ja oskusi, millega ta on sportlase suhtes võimukamal positsioonil. See muudab sportlasele sellest suhtest keeldumise keeruliseks,» ütles Hannus, kes on ka ise Kanepiga koostööd teinud.

«Näiteks, sportlasel on treener, kes on Eestis saadaolevatest parim, ning tal ei ole võimalik oma karjääri ilma treenerile allumata kuidagi edendada. Kui tegu on võimupositsiooniolukorraga ehk kui treener kasutab nõrgemal positsioonil olevat sportlast ära, siis see pole kindlasti okei,» tõi ta oma jutu illustreerimiseks näite.

Kanepi raamatus öeldu põhjal võib väita, et tema ja Karjuse suhe kvalifitseerub just ülalkirjeldatu alla. «Ma vajan tippu jõudmiseks head abilist. Silver oskab mind aidata ja ma olen valmis edu nimel kannatama,» ütles Kanepi raamatus.

Samas on Eesti spordis mitmeid näiteid, kus sportlase-treeneri lähisuhe on edukas mõlemal rindel. Näiteks Ksenija Balta ja Andrei Nazarov, Eha Rünne ja Vello Palm, Grete Treier ja Edgari Treier. «Tegelikult ei ole loomulikult kõige üldisemas plaanis ülemuse ja alluva suhetes positiivne perspektiiv ju välistatud ühelgi elualal – nö õpetaja ja õpilase õnneliku lõpuga romantiliste suhete näiteid võib leida kõikjal,» selgitas Hannus.

Samal ajal tõdes ta, et sportlase ja treeneri koostöösuhe on väga keeruline. «Ühest küljest on tegemist lähisuhtega, mis sageli võib olla nii usaldav ja avatud nagu lapse ja lapsevanema suhe, ent teisest küljest on tegemist hierarhilise võimusuhtega. Uuringud näitavad, et õpilase usalduse baasilt tekkiv intiimsuhe kipub pigem sportlase karjääri kahjustama, sest sportlane ei julge treeneri lähenemiskatseid tagasi tõrjuda või muutub muul moel väga haavatavaks,» ütles Hannus.

«Kui aga on tegemist täisealiste inimestega, samast spordialast vaimustuvate inimestega, kes suudavad treeneri- ja õpilase ning partnerite rollid lahus hoida ja üksteise enesemääramisse austusega suhtuda, siis on kindlasti spordis õnnelikud treeneri ja sportlase kooselud võimalikud. Võtmeks on tõenäoliselt oskus erinevatel rollidel vahet teha.»

* * *

Eesti suurepärane tenniseaasta kroonitakse 21. novembril Saku Suurhallis, kui Eesti Meedia Tennis Cup matšis kohtuvad Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. Tule ja ela harukordsele võistlusele kohapeal kaasa. Osta pilet Piletilevist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles