Saada vihje

Video: lohesurfi kiirussõidus püstitati uskumatu rekord

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Erkki Soosaar
Erkki Soosaar Foto: Erakogu

Igal aastal toimuvad vahemikus 1. aprill kuni 31. oktoober lohesurfi kiirussõidu Eesti meistrivõistlused, kus antud ajavahemikus on võimalik lohesurfaritel mõõtu võtta kiiruse ületamises. Kiirust mõõdetakse GPS-seadmega, mille tulemuste põhjal selguvad kiiremad mehed ja naised.

Selleks, et 10 sekundit maksimaalse kiirusega edasi liikuda, on vajalikud on ka peegelsile vesi, õige tuulesuund, kiire lohe, sitke lihas ning hea tehnika.

Neljakordseks Eesti meistriks tituleeritud Erkki Soosaar uuendas ka kolme Eesti rekordit: 1x10 sek (74,626 km/h), 5x10sek (73,91 km/h) ja 500 m (72,43 km/h). Teisele kohale maandus Andre Tampõld (71,524 km/h) ning kolmandale kohale tuli Pärnu legendaarne sõitja Olavi Ollino (70,859 km/h).

Naiste arvestuse võit ja ühtlasi ka uus rekord läksid Triina Treile (Surfhouse) (57,36 km/h), kes osales kiirussõidu võistlustel esmakordselt. Trei rõõmustas:  «Võistlesin kaassurfarite utsitusel, kuna minu kodurand on see, kus nii mõnigi rekord on varem sündinud. Vastava GPS-seadme sain alles sügisel, kus tuult väga valida ei saanud ning tugevamad tuuled olid juba möödunud. Olin alati arvanud, et kiirussõit on nagu muuseas tuhisemine. Tegelikult aga teeb asja keeruliseks just nende suurepäraste tingimuste otsimine - iga väiksemgi vee virvendus loeb ja tuult võiks alati rohkem olla. Mul õnnestus ühel hommikul siiski need tingimused leida ning tunnen, et kiirussõit annab mulle julgust juurde nii slaalomis kui kursisõidul.»

Naiste arvestuse teine koht läks Rita Reemanile (54,926 km/h) ning kolmas Reet Filippovile (36,216 km/h).

Eesti kiirussõidu meistrivõistluseid peetakse ka talvel vahemikus 20. jaanuar kuni 31. märts, kasutades võistlemiseks lohesurfi lohet ning suuski või lumelauda.

Märksõnad

Tagasi üles