Analüüs: Viljandi järve FC Levadia tiitli uputanud meeskonna hooaeg

Viljandi Tulevik suutis tänavu nii mõneltki meeskonnalt punkte röövida Foto: Marko Saarm

​Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskond lõpetas oma teise iseseisva kõrgliigahooaja kaheksa võidu, nelja viigi ja 24 kaotusega. Löödi 34 väravat, oma võrgust korjati 95 palli. Punkte kogunes 28. Millise hinde võib hooajale nende arvude põhjal panna? Sakala jalgpallivaatleja Marek Tiits uuris ja arutles.

Nii nagu moodsas koolisüsteemis ei hinnata enam vaid pähetuubitud teadmiste taasesitamise oskust, ei saa amatöörvutiklubi hooajale koondhinnet panna üksnes statistilistele põhinäitajatele tuginedes. Just seetõttu anname viiepallisüsteemis hinded «õppeainete kaupa».

Mängupilt: 4–

Vaheaasta esiliigas tuli Viljandi meeskonnale igati kasuks. Peatreener Aivar Lillevere mõistis, et kui tahetakse tippude sekka tagasi pääseda, tuleb mängu muuta. Ja seda tehti veenvalt. Esiliiga võideti ülikindlalt, purustades kõikvõimalikke rekordeid. Tänavuseks hooajaks tõusis kõrgliigasse tundmatuseni muutunud Tulevik.

Lühikeste söötudega ülesehitatud positsioonirünnakud, sealjuures ka surve all mängides paanikata, andsid Viljandi kollasärkidele sel aastal hoopis teise näo. Tanel Langi ja Karel Kübara keskväljaduo liikumised paitasid silma, Gerdo Juhkami ja Indrek Ilvese ääretõusud ajasid alati publikul pulsi üles.

Arenguruumi aga jagub. Mida uuel hooajal enam kindlasti näha ei tahaks? Paanikat meeste silmis standardolukordade kaitsmise ajal.

Rünnak: 3–

34 löödud väravat hooajaga on selgelt vähe. Allapoole seda näitajat jäi vaid tõelise õuduste hooaja läbi elanud Pärnu Vaprus.

Kui hooaja esimesel poolel valmistas peavalu palli ründajatele toimetamine, siis suvel ja sügisel paranes olukord selles vallas hüppeliselt. Kiviks kinga sisse jäi aga väravavõimaluste realiseerimine. Kätte maksid headelt positsioonidelt möödalöömine, üks-ühele-võimaluste luhtamine ja sage «alibisöödu» otsimine ehk pealelöömise asemel söötmine, et möödalöömise korral mitte «süüdi jääda».

Kõigi sel hooajal Tuleviku eest väljakul käinud ründajate tegutsemist jälgides on selge, et need mehed on võimelised kaugelt enamaks.

Kaitse: 3+

Säärane pigem positiivne hinnang tuleneb ligi sajast sisselastud väravast hoolimata sellepärast, et Tuleviku kaitseliin elas sel aastal läbi peadpööritava ja pealesunnitud rotatsiooni ning sedavõrd segi paisatud liini tööle hävitava hinnangu andmine poleks lihtsalt aus.

Kogu hooaja vältel tuli peatreeneril kaitseliinis kasutada koguni 11 meest. Ühes mängus pidi kaitses mängima tipuründaja.

11 meest on ebanormaalselt palju. Sellises olukorras ei saa tekkida kaitseliinis nii hädavajalikku üksteisemõistmist, mis peab suutma toimida murdosasekundiga, poolest pilgust, seljaga kaaslase poole olles. Nii killustatud kaitsekoosseis ei lase tekkida ka väravavahile tarvilikku stabiilsust ja meelerahu.

Spordimehelikku viha peaks Tuleviku mängijaisse süstima teadmine, et lõppenud hooajal anti viimastel mänguminutitel ja -sekunditel sisse lastud väravate tõttu käest neli viiki ja kaks võitu. Nende punktide endalejätmise korral püsinuks Tulevik hooaja lõpus rahumeeli kuuenda ja seitsmenda koha konkurentsis ...

Koosseisumured kollitasid Tulevikku sel aastal muidugi kõigis liinides, ent kõige haavatavamaks osutus just kaitseliin. Kellelegi näpuga näidata ei ole ega saagi. Meenutagem: võistkonnas on mehed, kes käivad päeval tööl, õhtul trennis ja nädalavahetustel linna au eest mängimas. Kui lisada sellesse kokteili vältimatud vigastuspausid, ongi peatreenerile migreenihooge tekitav jook valmis.

Keskväli: 4

Laenumehed tõid meeskonda uusi vibratsioone, uue hingamise. Herol Riibergi meenutatakse Viljandis veel aastaid soojalt. Tuleviku tegelik keskväljakuningas on aga praegu ajateenistust läbiv Tanel Lang. Ühtviisi jõuline nii kaitsefaasis kui rünnakul, on Lang meeskonna teine vaimne vedur Sander Posti kõrval. Tema kompromissitu võitlejahing on miski, mida Tulevik vajab nagu õhku. Langi mängijahing leegitseb olenemata vastasest ja sütitab teisigi.

Keskväljamäng paranes Tulevikul nii keskel kui äärtes. Kiired üleminekud kaitsest rünnakule ja vastupidi muutusid sujuvaks ja loogiliseks, ent kippusid takerduma nii pea, kui Langi väljakul polnud.

Suurepärase hooaja tegi Tuleviku enda kasvandik Illimar Loigo, alles tänavu meistrisarjas debüteerinud 19-aastane keskpoolkaitsja. Seda kinnitab ka treenerite usaldus: Loigo sai oma debüüthooajal kirja 1226 mänguminutit.

Tuleval hooajal, mil Karel Kübar on loodetavasti pikast vigastuspausist taastunud ja Tanel Lang ajateenistusest tagasi, tasub Tuleviku keskväljameestelt oodata sammu edasi ja meeskonna mängukvaliteedi paranemist.

Meeskondlikkus: 5–

See on kõigi võitude alus satsis, kes peab saatma platsile 11 meest, kellest mitte ükski ei saa mängimise eest muud tasu kui lõpuvilejärgsed emotsioonid. Sealjuures pole garanteeritud, et need on positiivsed – enamasti on hoopis vastupidi.

Tänavusest 36 mängust said Tuleviku mehed rusikad võidukalt õhku raiuda kaheksal: nii kodus kui võõrsil alistasid nad vastase neljal korral. Seda ei ole palju ning säärase hulga kaotuste juures on meeskondlikkus kerge kaduma. Õnneks seda siiski ei juhtunud.

Meeskondlikkuse triumf Viljandi linnastaadionil oli võit Tallinna FC Levadia üle juulikuus. Hilisema hooaja vältel näidati samaväärset mängu veel mitmel korral: kiusati hiljem meistriks saanud FC Florat ning FCI-d, röövides mõlemalt viigipunktid; alistati Narva Trans ja tambiti Pärnu Vaprus võõral väljakul 12 minutiga kolme värava sügavusele maasse.

Selle, mis jääb puudu tehnikas või oskustes, kompenseerib Tulevik meeskondlikkusega. See valem on klubis paigas ja toimib. Mehed ei otsi süüdlasi, vaid vastutavad koos. Ja koos uputati Viljandi järve ka FC Levadia tiitel.

Eesti jalgpall vajab selliseid lugusid!

Mis edasi?

Et Tulevik jätkab kõrgliigas ilma üleminekumängudeta, läheb kõik edasi tavapäraste protseduurireeglite järgi: puhkus, kogunemine, ettevalmistus uueks hooajaks.

Toetajail on aga palju küsimusi nagu alati uue hooaja eel. Kas peatreener jätkab? Kas meeskonnas on lahkujaid või lõpparvetegijaid? Kas ja keda tuuakse meeskonda juurde juba hooaja alguse eel?

Liigas ootavad ees kaks uut meeskonda, Tallinna Kalev ja Maardu Linnameeskond. Mõlemast oli Tulevik mullu esiliigas kindlalt üle. Järgmisel aastal kõrgliigas ei maksa vanad teened aga midagi ja ajalugu ei loe.

Võib arvata, et Maardu tugevdab end FC Levadia ja FCI ühinemisest tekkivate «jääkidega» ning kahtlema ei pea ka selles, et Tallinna Kalev täiendab kõrgliigahooajaks oma ridu. Kas Viljandi suudab selles võidujooksus püsida või toetub oma reservidele ja kogenud mängijatele?

Sel hooajal said kõrgliigadebüüdi kirja koguni viis oma kasvandikku duubelmeeskonnast: Gunnar-Laur Sindi, Herbert Velleste, Arlet Hunt, Rainer Rüütel ja Krister Kansi. Koosseisu kuulunud noori oli aga veelgi. Uuel aastal on neil vältimatult aeg sekkuda suurte meeste mängu. Tahavad ja oskavad nad oma võimaluse ära kasutada?

Kui sel aastal oli Viljandi Tuleviku esmane eesmärk kõrgliigas püsimajäämine, siis uuel aastal ta nii lihtsalt ei pääse. Võttes arvesse, et uusi meeskondi on liigas tuleval aastal kaks ning jätkavad ka Paide, Tartu ja Pärnu meeskond, seisab Viljandil 2018. aasta Premium-liigas ees vaid üks ülesanne: tõestada end täieõigusliku kõrgliiga keskmike hulka kuulujana.