Martin Reim: proovile pandud mehed olid tublid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Martin Reim
Martin Reim Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti meeste jalgpallikoondise juhendaja Martin Reim jäi pärast Malta üle võõrsil saavutatud 3:0 võitu meeskonna esitusega rahule, kuid leidis ka vajakajäämisi. Peatreeneri sõnul oli tuuride mahavõtmine 14. minutil saavutatud 2:0 edu järel teadlik valik.

«Pärast teist väravat polnud meil vaja kiirustada palli etteviimisega ja riskida selle kaotamisega, vaid saime keskenduda palli hoidmisele, et leida muid võimalusi. Minu maitse jaoks sai Malta esimesel poolajal siiski liiga palju kontrarünnakuid,» sõnas Reim.

Eesti poolt alguses nähtud intensiivsus polnud peatreeneri sõnul jätkusuutlik. «Terve mäng ei jõua nii mängida. Tegime esimese 15 minuti jooksul liiga palju valesööte ja Malta teenis kontrarünnakuid. Seal valitses oht, et võime saada karistada. Andsime platsile sõnumi, et ei pea ees väikeseid pilusid otsima, vaid olukorrad täpsemalt välja mängida. Meie jaoks oli tähtis palli enda käes hoida. Momente nii palju ei tekkinud, see oli põhjustatud ebaõnnestunud söötudest ja halbadest tsenderdustest, mida meil paraku ikkagi oli.»

Võrreldes neljapäeval Helsingis näidatuga, oli Eesti esitus Reimi hinnangul hoopis teisest puust. «Me olek väljakul oli hoopis teine kui Soome vastu. Pigem las olla vead tingitud sellest, kui väga tahetakse hästi mängida, kui sellest, et ei tehta midagi. Ajastused ja täpsused tuleb paremaks saada. Kolmas värav oli see, mida tahame platsil näha – diagonaalsöödud ja teravad tsenderdused värava ette.»

Vastavalt varasemale lubadusele andis Reim mitmele mehele – Rauno Sappinen, Karl Mööl, Sergei Mošnikov, Madis Vihmann – võimaluse end A-koondise põhikoosseisus proovile panna. Kuidas nende esitusega rahule jääda?

«Nad olid tublid. Ma ei arvesta pallikaotusi või valesööte. Kindlasti on neil kõigil vaja sääraseid mänge veel mängida, et jõuda tasemele, mis võimaldaks tegutseda ka valikmängudes. Vihmanni jaoks oli see alles teine koondisemäng. Malta algkoosseisu kuulunud ründajad polnud tema jaoks just mugavad. Sappineni tõestas, et tema tugevus on hea nina lahtistele pallidele. Mošnikov oli esimesel poolajal liinide vahel mängus väga hea, mis ongi tema tugevus. Mööl tahtis. Võib-olla kõik ei õnnestunud, aga isu ja soov mängida olid tal olemas. Kindlasti andis see mäng neile kõigile enesekindlust juurde – nad suudavad rahvusvahelisel tasemel mängida küll,» rääkis Reim.

Eesti koondise 2017. aasta pole läbi. Uuel nädalal siirdutakse võistlusturneele Okeaaniasse, kus kohtutakse Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledooniaga. Neis A-maavõistlustes esindab Eestit suurelt jaolt koduliiga mängijatest koosnev meeskond ehk sisuliselt B-koondis.

Tagasi üles