Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Creţu ja Rikbergi elu Venemaal: staarid usaldavad, distsipliin on paigas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gheorghe Cretu ja Alar Rikberg Belgorodis kohalike vaatamisväärsustega tutvumas. | FOTO: Erakogu

Eesti koondise peatreener Gheorghe Creţu (49) ja tema lähim abiline, statistik Alar Rikberg (36) naudivad neil päevil tööd võrkpallimaailma tippude hulka kuuluvas Belgorodi Belogorjes. Nagu selgub, leidis duo tee idanaabrite juurde, kus elatakse ja mängitakse võrkpalligi teistmoodi, kui läänemaailmas harjunud oleme, tänu kevadisele Eesti-Venemaa MM-valikmatšile.

Belgorod on alustanud hooaega üheksa võiduga, ainus kaotus saadi maailma parimalt klubilt Kaasani Zeniidilt. «Seni kuni võidad mänge, pole treeneritel meeskonnale asetatud ootusi ja pingeid tunda,» tõdeb Rikberg. «Küll aga peavad Venemaal mängijad väga tugeva närvikavaga olema. Klubijuhid võivad isegi pärast 3:0 võidumängu tulla norima, et miks ta näiteks kümnest rünnakust ainult viis maha lõi.»

Rikberg, kelle rolli Eesti koondise viimaste aastate edus on võimatu ülehinnata, oli tegelikult suvel otsustanud, et jätab võrkpalli sinnapaika ja keerab elus täiesti uue lehekülje. «Olen ju kõrvalt näinud, mis selliste peredega tihti juhtub, kus mängija või treener kogu aasta omaste juurest eemal on. Ma ei tahtnud kontakti oma pere, sugulaste ja sõpradega kaotada,» selgitab ta toonase otsuse tagamaid.

Elul olid Rikbergiga siiski omad plaanid ja septembri keskel, mil ta oma uues Tartu korteris parasjagu viimaseid viimistlustöid tegi, helises telefon. Helistas Creţu, kellega Rikberg oli nii koondises kui ka Poola klubis Lubini Cuprumis iga päev ninapidi koos olnud juba viimased kolm aastat. «Gianni (Creţu hüüdnimi – toim.) pidas suvel läbirääkimisi mitme Poola tippklubiga, aga kuna kosilased polnud nõus talle piisaval määral vastu tulema, jäid lepingud sõlmimata ja ta otsustas vaheaasta võtta. Aga siis võeti ühendust Belgorodist...» jääb Rikbergi lause pooleli. «Seda, et Gianni Lubinis töötas, ei teadnud Venemaal keegi. Nagu olen hiljem kuulnud, avaldas Venemaa võrkpalliringkondadele muljet hoopis see, kuidas Eestiga kevadisel MM-valikturniiril Venemaale vastu hakkasime (Eesti oli lähedal 2:0 juhtima asumisele, kuid kaotas lõpuks 1:3 – toim). Oleks me selle mängu võitnud, teeninuks ilmselt nii mõnigi Eesti võrkpallur veel samal nädalal lepingu mõne Venemaa klubiga.»

Creţu teenis staaride usalduse

Juba neli päeva pärast kõnet olid Creţu ja Rikberg Belgorodis. «Ma ei saanud Giannile ära öelda, sest Belgorod on maailma tipp. Ma ei tea, kuhu siit edasi võiks minna. Mõelda vaid, meil on igal hommikul trennis neli olümpiavõitjat!» räägib koondise libero Rait Rikbergi vanem vend õhinal. Lihtne näide: Belgorod on Zeniidi kõrval teine Vene klubi, kes kasutab mängudele sõitmiseks regulaarselt eralennukit.

Belgorodi mängu veavad Venemaa superkoondise kolm kogenud põhimeest: sidemängija Sergei Grankin ning ründemängijad Sergei Tetjuhhin ja Dmitri Musserski. «Tetjuhhin on muidugi täielik fenomen,» räägib Rikberg. «See on imekspandav, kuivõrd heas vormis ta 42-aastasena püsib. Tema iga samm trennis on täielikult läbimõeldud.»

Rikbergi hinnangul on Creţul õnnestunud Vene tähtedega ühele lainele jõuda. «Sellises suurklubis pole nii, et tuleb üks mees Eesti koondisest ja kohe kõik kuulavad teda. Esmalt tuleb usaldus võita ja Giannil on see tasapisi õnnestunud. Alguses ikka kaheldi ja vaieldi, aga nüüd juba usutakse teda.» Kui esialgu rääkis Creţu treeningutel itaalia keeles ja tema jutt tõlgiti vene keelde, siis nüüd kasutatakse suhtluskeelena inglise keelt. «Tõlkimisega läheb osa sõnumist alati kaduma. Õnneks pole võrkpalliterminoloogia väga keeruline – saame hakkama.»

Rikbergi üllatas Belgorodi enim see, kui palju erineb sealne mängustiil Euroopa omast. «Venemaa võrkpallis domineerib jõud ja võimsus. Näiteks jõulise rünnakuga Ardo Kreek sobiks siia hästi, hea bloki poolest tuntud Andri Aganits aga ilmselt mitte,» toob Rikberg näite. «Ütleksin, et ka meeskondade mäng pole nii läbimõeldud ja strateegiliselt paigas kui Poolas, kuigi suund on lõpuks samuti selle poole võetud. Siin on muidugi ka see nüanss, et osa meeskondi on juba iseenesest nii võimsad, et võivad teinekord mängu võita ka ilma igasuguse taktikata.»

Distsipliin on paigas

Distsipliiniga on Venemaa ja Ukraina mängijatest koosnevas Belgorodis kõik korras, napsusena pole keegi trenni ega mängule ilmunud. «See probleem on siin vist juba varem lahendatud,» muigab Rikberg. «Kõik mängijad tulevad juba üks või kaks päeva – olenevalt vastasest – enne kodumängu hotelli elama, et igasuguseid probleeme vältida. Hotell kuulub klubi juhile Gennadi Šipulinile ja siin on kõik vajalik olemas. Isegi võrkpalliväljak on ehitatud keset hotelli!» ütleb Rikberg.

Esimene tõsisem väljakutse seisab Belgorodil ees detsembri esimesel nädalavahetusel, mil nende koduõuel peetakse karikavõistluste nelja meeskonna finaalturniir. «Otsustavate mängude saamine ja nende korraldamine läksid klubile maksma rohkem, kui on ühegi Eesti klubi aastane eelarve, nii et siit oodatakse meilt juba ka tulemust. Viimatine mäng Kemerovoga, kellega kohtume muide ka karika poolfinaalis, näitas, et mängime kohati nii head võrkpalli, et võime vastu saada ka Zeniidile endale,» avaldab Rikberg lootust. Tuomas Sammelvuo juhendatava Kemerevo vastu võideti näiteks teine geim tulemusega 25:13, seejuures rünnakuid realiseeriti vapustavalt, 88-protsendiliselt (17-st tõstest 15).

Lisalugu

Creţu: järgmisel suvel tuleb B-koondis

Võrkpallikoondise loots Gheorghe Creţu ei teinud eile Postimehega vesteldes saladust, et soovib rahvusmeeskonda ka tulevikus juhendada. «Selles pole mingit küsimust! Mul on piisavalt jõudu ja energiat, et samal ajal nii klubi kui koondise juhendamisega tegeleda. Eesti koondis on minu jaoks üks väga eriline projekt – soovin poisid 2019. aasta EMile viia,» ütles Creţu, kellel on praegu alaliiduga suusõnaline kokkulepe jätkamise asjus.

Rumeenlase sõnul on ta jõudnud Eesti võrkpalliliiduga kokkuleppele, et uuel hooajal tekitatakse ka n-ö B-koondis. «Eesti võrkpalli arengut silmas pidades on see hädavajalik samm, kõigil suurtel võrkpalliriikidel on B-koondis olemas. Peame hoidma noored ja andekad mängijad töös aprillist kuni augustikuuni, mil neil muidu rakendust poleks. Nad peavad olema tihedalt seotud A-koondise tegemistega ja saama kogemusi ka välismaalt, et nii füüsiliselt kui ka vaimselt tugevamaks saada. Nii Eesti koondisel kui ka minul isiklikult on üle Euroopa palju häid kontakte, kelle kaudu saame B-koondisele kasvõi sõprusmänge ja laagreid organiseerida.»

Kas Creţu on järgmisel aastal valmis Keith Puparti koondisse tagasi kutsuma? «Ma ei soovi seda teemat meedia vahendusel lahendada. Tunnistan, et olen kindlasti teinud koondise eesotsas vigu, kuid sel suvel tundsin, et meil oli võimalik tõesti midagi suurt saavutada. Loodetavasti lahendame olukorra,» lisas ta.

Tagasi üles