/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2017/11/27/7351261t1hfecb.jpg)
Tennise maailma edetabelis karjääri tipphetkel neljandaks tõusnud Jelena Dokic avalikustab uues raamatus, et tema treenerist isa peksis teda pärast trenne rihma ja jalgadega, vahendab BBC. Kodust põgenenud sportlane kaalus emotsionaalsest piinast pääsemiseks ka endalt elu võtmist.
34-aastase Dokici karjääri esimesed suured võidud tulid Wimbledonis – 1999. aastal alistas ta seal maailma esireket Martina Hingise ja järgmisel turniiril jõudis ta vaid 17-aastasena poolfinaali, kus kaotas 4:6, 2:6 Lindsay Davenportile.
«See pidanuks olema üks minu suuri tipphetki, aga pärast mängu arvas mu isa, et olen häbiplekk, peaksin häbenema ja ei lubanud mind tagasi hotelli,» meenutas Dokic. «Pidin sel pärastlõunal ja õhtul jääma Wimbledoni mängijate alale ja üritama seal magada. Peitsin end diivanile ja lootsin, et keegi ei pane mind tähele, aga 11 õhtul tegid seda koristajad. Kohtunik kutsuti kohale ning pidin leidma endale uue ööbimispaiga – ilma raha või pangakaardita.»
Damir Dokic sattus selsamal turniiril suuremasse skandaali, kui kisas pealtvaatajate peale ning lõhkus vihahoos ajakirjaniku telefoni. Aasta lõpetuseks sai mees kuuekuulise võistlustel käimise keelu, sest ta hakkas US Openil karjuma, kui talle toodud lõhetükk polnud piisavalt suur.
«Inimesed nägid, milline mu isa oli, kuidas ta käitus. Kõik nägid, kuidas ta end Wimbledonis, US Openil, Austraalia lahtistel (ähvardas kohtunikke - toim.) ülal pidas. Ainult sellele tuginedes võinuks arvata, et keegi tuleb ja küsib, kuidas mul läheb. Vaid paarist lahkest sõnast oleks piisanud. Aga seda ei juhtunud,» rääkis tennisist.
2000. aasatst pärineb ka tennisisti karjääri süngeim hetk, kui Kanadas peetud du Maurier Openil tuli reketid pakkida väga varakult. «See on väga inetu mälestus, mis jääb minuga igaveseks … Ma minestasin,» rääkis Dokic. «Ta peksis mind rängalt.»
/nginx/o/2017/11/27/7351263t1h5996.jpg)
Paar aastat hiljem sai Dokicil kannatamisest kõrini. Kuigi ta oli kõik oma varad kirjutanud isa nimele, pakkis ta oma asjad kohvrisse, võttis reketid õlale ja lahkus kodust. «Ma jätsin maha oma venna, kes oli kaheksa aastat noorem, ja tundsin selle eest end süüdi. Isa lasi mul nii tunda – ta ei lubanud mul vennaga viis-kuus aastat suhelda ja see oli mulle väga raske.»
Sportlane tunnistas, et mõtles neil hetkedel enesetapule: «Süüdistasin end, et kas ma tegin ikka õige otsuse ja ta pani mind pidevalt väärtusetuna tundma. Ma kaotasin palju enesekindlusest ja –hinnangust. Isegi pärast kodunt lahkumist tegi ta mu elu põrguks ja keeruliseks. Mul tekkis tunne, et kõigil oleks parem, kui mind lihtsalt ei oleks. Kõik, mida ma soovisin, oli elada normaalset elu ja mängida rahus tennist.»
2009. aastal pandi Damir 15 kuuks vangi, sest ta ähvardas Austraalia suursaadikut Serbias granaadiga.
Dokici sõnul üritas ta hiljem paaril korral isaga ära leppida, aga sai aru, et see ei ole võimalik. «On keeruline suhelda kellegagi, kes arvab, et ta pole midagi valesti teinud ja ei kahetse midagi,» nentis karjääri jooksul kuus WTA-turniiri võitnud tennisist.
Dokic lõpetas profikarjääri pärast 2014. aasta Austraalia lahtisi kõigest 30-aastasena.