Ideaalne kasvulava, mille väljund võiks olla n-ö Soome mudel

Tallinna Selveri 18-aastane nurgaründaja Albert Hurt on üks paljudest Eesti noortest, kes kerkinud kiirelt välisklubide huviorbiiti. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti võrkpallikoondis on püsinud stabiilselt Euroopa esikümne piirimail peatselt juba kümme aastat. Välisliigades mängib rohkemgi mängijaid, kui koondisse mahuks, mistõttu teeb võrkpalliliit meeletult tööd, et uueks hooajaks leida vahendid ka loodava B-koondise rahastamiseks. Meie klubivõrkpall on samal ajal rahvusvahelisel tasemel esindatud vaid Pärnuga, kes mängib nõrgimat eurosarja ja vaevalt sealgi kaugele purjetab.

Ei pea olema just eriti taibukas, et mõista, miks on vahe sedavõrd suur. Klubide tugevuse määrab turumajanduses raha. Meie klubid ütlevad ühiselt: olgugi et koondisel ja majandusel läheb hästi, on sponsoreid leida üha keerulisem. Koondise edu sõltub õnneks aga sellest, kui hästi oleme suutnud Eestis mängumehi kasvatada.

Credit24 Balti liiga on kohaliku kasvatustöö viimane aste. Tegu ongi täieliku kasvulavaliigaga. Tänu kohalike noorte esilekerkimisele, koondise edukusele ja rahvusmeeskonna peatreeneri Gheorghe Creţu sidemetele on meie liigast saanud Euroopas paik, kuhu agendid üha suurema huviga oma pilgud suunavad. Ja siit ei siirduta enam üksnes teisejärgulistesse välisliigadesse, vaid ka otse Prantsusmaale ja Poolasse.