Järjekordse võimaluse kihva keeranud Ferrari peab peeglisse vaatama

Ferrari meeskonna juhi Maurizio Arrivabene ja sõitja Sebastian Vetteli eesmärgid olid kõrged, aga need jäid saavutamata. Foto: XPB/XPB Images/Press Association Images

Ferrari on brändina vormel 1 sarja kaubamärk. Kuninglik vormelisari on nüüdseks elutsenud 68 aastat ning kõikidel hooaegadel on Ferrari meeskond olnud esindatud. Mitte ainult esindatud, vaid ka meeldejäävaid võidusõite pakkunud, sest just Ferrari on ajaloo üks edukaim meeskond.

Punased teenisid karjääri esimese etapivõidu 1951. aastal Suurbritannias – poodiumi kõrgeimale astmele kerkis argentiinlane Jose Froilan Gonzalez. Kokku on Itaalia meeskond saanud võidurõõmu maitsta 229 korral ning selles arvestuses ollakse kindlalt liidripositsioonil ning sinna jäädakse kindlasti ka 2019. aasta lõpuks, kuid tõenäoliselt isegi kauemaks, võib-olla igaveseks.

Meeskondlikus arvestuses on Ferraril rekordilised 16 tiitlit. Lähimad jälitajad Williams ja McLaren, kes on võidutsenud vastavalt üheksal ja kaheksal korral, jäävad kaugele-kaugele. Ferrari viimane tiitel pärineb aga üheksa aasta tagusest ajast, kui meeskonnas sõitsid soomlane Kimi Räikkönen ja brasiillane Felipe Massa. Sõitjate arvestuses võidutses viimati Ferrari piloot kümme aastat tagasi – 2007. aastal teenis oma ainsa maailmameistritiitli Räikkönen.

Eelmisel nädalavahetusel lõppes järjekordne vormel 1 hooaeg. Ferrari eesotsas sakslase Sebastian Vetteliga olid kõrges mängus, kuid lõppkokkuvõttes neelasid alla järjekordse mõruda pilli. Hooaja esimene kolmandik – kõik sujus – Vettel triumfeeris Austraalias, Bahreinis ja Monacos, teisel kohal platseerus Hiinas, Venemaal ja Hispaanias. Kuue etapi järel hoidis sakslane 129 punktiga liidripositsiooni. Mis juhtus edasi?

Ega kohe midagi drastilist ei juhtunudki. Kanadas ja Aserbaidžaanis neljandad kohad ning Austrias tagasi poodiumil, sedapuhku teisel astmel. Kõik mäletavad legendaarset Aserbaidžaani etappi, kus Vettel turvamasina taga tiitlikonkurenti Lewis Hamiltoni meelega rammis – üldplaanis see määravaks ei saanud, sest sakslane lõpetas sõidu britist eespool. Kus algas lagunemine?

Tõenäoliselt Singapuris. Ferrarid olid seal võimsad – kuni starditulede kustumiseni. Kvalifikatsioonivõidu noppis Vettel, Räikkönen alustas neljandalt stardikohalt. Punaseid olid valmis toetama ka Red Bullid, kes alustasid sõitu esimesest ja teisest reast, sest tegemist oli rajaga, mis sobis isegi neile paremini kui Mercedesele. Saatuslikuks osutus stardisirge, kus omavahel põrkasid kokku Vettel, Max Verstappen ja Räikkönen. Kõik katkestasid ja üllatus-üllatus – esimese ringi järel hoidis liidripositsiooni Hamilton, kes hiljem ka pjedestaalil võidu puhul šampanjat jõi.

Loomulikult polnud veel kõik kadunud. Mõne nädala pärast leidis aset Jaapani etapp ja julgen spekuleerida, et just seal kindlustas Hamilton neljanda maailmameistritiitli. Vettel alustas sõitu esireast, kuid katkestas tehniliste probleemide tõttu juba neljandal ringil. Taaskord triumfeeris Hamilton ning kasvatas edumaa 59-punktiliseks. Hooaja lõppuni jäi neli etappi ning edasine oli vaid vormistamise küsimus. Sellega sai britt kenasti hakkama.

Ka Ferrari endise mehaaniku Toni Cuquerella sõnul said saatuslikuks just need kaks etappi, Singapuris ja Jaapanis. «Ferraril oli parim masin viiel võidusõidul. See oli hea aasta, nad peaksid rahul olema. Kaks kasinat tulemust tähendasid kriisi algust ning Mercedes lõikas sellest kasu,» kommenteeris Cuquerella ajalehele El Pais.

Ferrari meeskonna juht Maurizio Arrivabene oli lõppenud hooaja järel ilmselgelt pettunud. «Oleme piisavalt palju õppinud, see on olnud piinarikas kogemus. Hooaja teisel poolel ilmnesid mõned struktuurilised nõrkused. Loodetavasti suudame need järgmiseks hooajaks parandada,» sõnas Arrivabene.

Siinkirjutaja arvates peaks Ferrari-suguse meeskonna eesmärk olema igal hooajal maksimum ehk tiitlid meeskondlikus ja sõitjate arvestuses. 2017. aastal jäid need saavutamata. Selle võimaluse untsu keeramises peab meeskond süüdistama ainult ennast. Õnneks või kahjuks on minuga samal meelel Arrivabene. «Me ei suutnud eesmärki saavutada. Oleksime saanud paremini tegutseda – meil oli parim vormel.»