Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Palju õnne, põhjanaabrid! Teil on 100-aastane riik ja vägevad spordisangarid!

Ülevaade Soome 10-st armastatud spordikuulsusest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui oli vaja leida mees, kes tooks püha tule Helsingi olümpiastaadionile, siis mõistagi langes soomlaste valik valik Paavo Nurmile. | FOTO: Topham Picturepoint/SCANPIX

Põhjanaabrite suure sünnipäeva puhul tuleb maani kummardada, käsi tugevalt pihku suruda ja koos õnnitlustega tõdeda: perkele, kadedaks teeb, aga Soome sport on kõva. Vaata minevikku, olevikku või ilmselt ka tulevikku. Vaata siia- või sinnapoole ookeani. Vaata suve- või tali-, individuaal- või võistkonnaalasid. Superstaare leidub nii kondiauru kui ka mootori jõul edasi liikujate seas.

464 olümpiamedalit. Kõigi aegade edukaim riik suvemängudel, kui arvestada medalite hulga ja rahvaarvu suhet (Eesti on siin muide teisel kohal!). Alates 1908. aastast on kõigilt suve- ja taliolümpiatelt – kokku on neid 47 – alati naastud autasuga.

Soome spordi äärmiselt rikkast ajaloost on nende «kõige-kõigede» väljasõelumine üks kuratlikult keeruline ülesanne. Ometi ei ole järgnevas rõhutud ainult (olümpia)medalite arvule, vaid pigem laiematele väärtustele.

Teie ees on kümme armastatud Soome spordilegendi ja üks erikülaline.

Üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi. | FOTO: Topham Picturepoint/SCANPIX

Paavo Nurmi, «lendav soomlane» jooksurajal

Üheksakordne olümpiavõitja.

Sellega ongi «lendava soomlase» väe ja võimu kohta iseenesest kõik öeldud. Ning ehkki 1920. aastate jooksu ei saa päriselt kõrvutada tänapäevasega, oli Nurmi siiski legendide legend. Ta nimi jõudis maailmarekordite raamatusse 22 korda, alates 1500 meetri jooksust kuni 20 000 meetri jooksuni. Pariisi olümpial (1924) võitis ta viiest kuldmedalist kaks – 1500 ja 5000 meetris – vähem kui pooletunnise vahega.

Kuna Nurmi tegi oma vägiteod kümnend pärast Soome vabanemist Venemaa alt, oli neil hindamatu roll Soome jäädvustamises maailma spordikaardile. Nurmi oli justkui kevadekuulutaja, kellele järgnes terve plejaad kuulsaid jooksumehi. Ehkki äärmiselt tõsine ja kinnise loomuga, sai temast treenimise etalon – iial ei harjutanud ta stopperita. Kahju vaid, et tal 1932. aasta olümpiamaratonil võistlemata jäi.

Nurmi oli ja on kõigi aegade edukaim pikamaajooksja.

Suurimad saavutused: üheksakordne olümpiavõitja (1920–1928), 22-kordne maailmarekordimees

Lasse Viren, neljakordne olümpiavõitja. | FOTO: Topham Picturepoint/SCANPIX

Lasse Viren, ajamasin

Kui nüüdisajal imetletakse Mo Farahit, siis Lasse Viren oli omal ajal sama kõva mees – ta võitis Müncheni (1972) ja Montreali (1976) olümpial nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksu. Vähe sellest: nagu Farah mullu Rios, trotsis ka Viren Müncheni 10 000 meetris kukkumist. Tagatipuks uuendas Viren samas jooksus maailmarekordit.

Virenile ei piisanud neljast kullast. Ta põles soovist korrata Emil Zatopeki Helsingi-triumfi ehk lisada ka maratonitrofee. Nii asuski Viren pool ööpäeva pärast 5000 meetri jooksu finaali esimest korda elus (!) maratonijooksu starti. Treenerid ega kaasvõistlejad ei uskunud silmi, ent veel 30 kilomeetri möödudes oli Viren liider! Lõpus ta väsis, langes viiendaks ning lausus: «Olnuks mul päev kauem aega, võitnuks kindlalt.»

Virenit imetleti, sest ta aastane treeningumaht ei ületanud iial 8100 kilomeetrit – Montreali hooajal oli see vaid 6500 kilomeetrit –, teistel Soome tippudel küündis kaugelt üle 10 000 kilomeetri.

Suurimad saavutused: neljakordne olümpiavõitja (1972 ja 1976).

Juha Mieto, olümpiavõitja 1976. | FOTO: Kuvatõmmis

Juha Mieto, 197-sentimeetrine keiser

Soomlased armastavad Mietot kogu tema 197-sentimeetrises hiilguses. Eriti armastavad nad tema kuulsat habet ja sooja südant. Tänini armastavad.

Mietost kujunes rahvuslik aare, ehkki suured võidud jäid alati nii-nii napilt saamata. Sajandiksekundilist kaotust Lake Placidi olümpial Thomas Wassbergile teame kõik. Aga seda, et kaks Lahti MMil oli 15 km distants kogemata 16,1 km pikkune ning 15 km kohal oli Mieto liider, ilmselt mitte nii paljud. Mieto ise ütles pärast karjääri lõppu: «Iga kord juhtus midagi. Tavaliselt üsna imelist.»

Hiljem läks tema päritolu kohta ringlema nali: «Rahvasaadik Mietole anti parlamendis eriluba rääkida Lõuna-Pohjanmaa keisririigi keeles.» Nüüd veedab ta seal pensionipõlve ning alles aasta alguses kurtis: «Pagan, olin sunnitud pangakaardi tegema, sest teisiti ei saa enam raha kätte. Aga tekstisõnumeid ei hakka ma iial saatma.»

Suurimad saavutused: olümpiakuld (1976) teatesõidus, individuaalselt kaks olümpia- ja üks MM-hõbe ning üks MM-pronks.

Marja-Liisa Kirvesniemi esimest ja viimast MM-medalit lahutas 15 aastat. | FOTO: Vida Press

Marja-Liisa Kirvesniemi, Sarajevo kuninganna

Marja-Liisa Kirvesniemi (neiupõlvenimi Hämäläinen) suusakarjääri vaieldamatuks märksõnaks jäi «pikaealisus». Piisab vaid ühest faktist: MMil võitis ta esimese medali 1978. ja viimase 1993. aastal, Lillehammeri olümpial 1994 lisas veel kaks pronksi. Neid 16 hooaega jäi kaunistama koguni 15 tiitlivõistluste autasu.

Ometi kiputi teda 80ndate algupoolel nimetama igaveseks läbikukkujaks. Kolme individuaalse kuldmedaliga Sarajevo olümpial (1984) vaigistas aga Kirvesniemi kõigi kahtlejate suud ning jäädvustas oma nime igaveseks ajalukku.

Eraelus ei läinud Marja-Liisal sama hästi kui suusarajal. Kuue aasta eest lahutas ta 27 aasta pikkuse abielu teise suusasangari Harri Kirvesniemiga, ehkki oli avalikult suhtekriisi tunnistanud märksa varem.

Suurimad saavutused: kolmekordne olümpiavõitja (1984), 15-kordne tiitlivõistluste (OM, MM) medali omanik.

Lendav soomlane, neljakordne olümpiavõitja Matti Nykänen. | FOTO: AFP/Scanpix

Matti Nykänen, legend või tragöödia?

«Suurim suusahüppaja või suurim tragöödia?» Nii pealkirjastas veebileht Skiinghistory loo Matti Nykänenist.

Ta elueapikkusena näiv võitlus alkoholiga, isegi meedia krimirubriiki sattunud suhted naistega ja lõputud eraelusekeldused kipuvad varjutama seda Mattit, kellena ta kuulsaks sai. Noorpõlve tohutu hüppearmastus ja iga vaba – ning ka mittevaba – mäel veedetud hetk tagasid Nykänenile karjääri, mille lõppedes oli klaar: suusahüppe ajalugu on uueks kirjutatud. Viis olümpiamedalit – neist koguni neli kuldset –, viis MM-tiitlit, 46 MK-etapi- ja neli üldvõitu.

«Ta oli geenius. Absoluutne geenius,» lausus endine USA koondise treener Larry Stone. Paraku kustus juba 14-aastasena jooma hakanud geeniuse täht kiiresti. Ning paljude mälestusse jääb pigem tema (kuri)kuulus lause: «Täiesti fifty-sixty, kuidas läheb.»

Suurimad saavutused: neljakordne olümpiavõitja (1984 ja 1988), viiekordne maailmameister ja neljakordne MK-sarja võitja.

Juha Kankkuneni viimaseks MM-ralliks jäi 2010. aasta koduetapp, kus rallilegend lõpetas kaheksandana. | FOTO: Roni Rekomaa/Scanpix

Juha Kankkunen, autolemb tänini

Miks neljakordne maailmameister Kankkunen, aga mitte neljakordne maailmameister Tommi Mäkinen? Põhjus on lihtne: Mäkinen valitses rallit suuresti tänu toona ülivõimsale Mitsubishi masinale, Kankkunen tõstis aga tšempioni staatusesse koguni kolm automarki: Peugeot (1986), Lancia Delta (1987 ja 1991) ja Toyota (1993).

Hiljem on kaks vägevat Prantsusmaa Sebastieni – Loeb ja Ogier – suutnud küll enam tiitleid noppida, ent kolme tootjaga pole tänini ilmameistriks tulnud keegi peale Kankkuneni. Ta on tänini ka kõigi aegade noorim tšempion – esiktiitlit võites oli Kankkunen vaid 27-aastane.

Tänapäeval on Kankkunenil kodu Monacos ja Laukaal, kus ta peab hiiglaslikku, sadadel hektaritel laiuvat perefarmi. Tal on suur autokogu, kus peale kuue Ferrari mudeli on kindel koht kõigil neljal talle MM-tiitli toonud neljarattalisel.

Suurimad saavutused: neljakordne maailmameister (1986, 1987, 1991 ja 1993).

Jari Litmanenist (vasakul) nimekamat Soome jalgpallurit ei eksisteeri. | FOTO: Andrew Yates/AFP/Scanpix

Jari Litmanen, intelligent palliväljal

Amsterdami Ajax. FC Barcelona. FC Liverpool.

Ainuüksi nende klubide esindamine täidaks vaat et iga jalgpalluri uhkusega. Kui sa aga tuled ühelt väikselt põhjamaalt ning võidad Meistrite liiga (Ajaxiga), UEFA karika (Liverpooliga), hulga eri riikide meistritiitleid ja individuaalseid tunnustusi, siis… No polegi vist palju sõnu vaju.

«Ta oli intelligent palliväljal. Ta mängis alati peaga,» lausus Litmaneni kohta Ajaxi kuldaegade kapten Danny Blind.

Kui midagi viimastel aastatel Eestis elava Litmaneni karjäärist puudu jäi, siis oli see tõeline läbilöök Soome koondisega. Kord jõuti finaalturniiri künnisele, kuid ikka jäi veidi puudu. Kuid Litmaneni süü selles oli küll kõige väiksem.

Suurimad saavutused: Meistrite liiga võitja (1995), UEFA karikavõitja (2001), viiekordne Hollandi meister, kolmas koht Euroopa aasta mängija valimisel (1995).

Mika Häkkinen mõtles korraks ka MM-sarja naasmisele ja jõudis ka McLarenit testida, kuid see plaan jäi realiseerumata. | FOTO: HochZwei/imago/Scanpix

Mika Häkkinen, Schumi rivaal ja lemmik

Ega’s vormelikuningas Michael Schumacher päris ilmaasjata öelnud, et austab kõigist rivaalidest enim just Mika Häkkineni. Ehkki Ayrton Senna lahkudes McLareni meeskonna esinumbriks tõusnud Häkkinen näitas esialgu vastutusrikkas rollis selget ebakindlust ja pidi hiljem kiruma tõrkuvat tehnikat, jõudis ta oma tunni ära oodata.

1998. aastal pidas Häkkinen haarava ja eduka tiitliheitluse nimelt Schumacheriga. Järgmise hooaja lõpuetapi eel edestas teda Schumacheri vigastuse järel Ferrari liidriks tõusnud Eddie Irvine, kuid otsustaval kihutamisel tõmbas pikema kõrre Häkkinen. Veel aasta hiljem duelleeris ta taas Schumacheriga – seekord tuli leppida hõbedase taldrikuga.

2008. aastal langes tema vastvalminud häärber Prantsusmaal koos arvukate vormel 1 trofeedega tuleroaks. Eelmisel talvel naitus Häkkinen tšehhitari Marketa Remesovaga, kellega tal on kolm last.

Suurimad saavutused: kahekordne maailmameister (1998 ja 1999).

Viiekordne NHLi tšempion Jarri Kurri. | FOTO: Claudio Bresciani/Scanpix

Jari Kurri, Gretzky parem käsi

Edmonton Oilersi skaudid oskasid juba 1980. aasta NHLi uute mängijate värbamisel (ehk draftis) Jari Kurrit valides ette näha, millise kuldkala on võrku püüdnud. Nii võib üsna kindlalt väita, sest Kurri tõusis hoolimata noorest east Oilersis õige kiiresti tegijaks. Suuremat tunnustust kui kõigi aegade parima hokimängija Wayne Gretzkyga samasse ründekolmikusse paigutamine annab välja mõelda. Üheskoos valitseti liigat – kuidas teisiti saakski kirjeldada vahemikus 1984–1990 võidetud viit Stanley karikat?

Üheksa aastat hiljem karjäärile joont alla tõmmates oli Kurri NHLi parim eurooplane (ja ka mittekanadalane) väravaviskajate ja söötjate arvestuses. Ta ei hiilanud silmapaistva kiiruse, küll aga võrratult täpse viske ja mängutarkusega.

Kui vähegi võimalik, tuli Kurri alati esindama ka Soome koondist. Tasuks ilutsevad koduses auhinnakapis Nagano olümpiapronks ja MM-hõbe, samuti Canada Cupi pronks. Praegu on ta Helsingi Jokerite peamänedžer.

Suurimad saavutused: viiekordne Stanley karika võitja Edmonton Oilersiga (1984–1990).

Olümpiaajaloo resultatiivseim mängumees Teemu Selänne | FOTO: BRUCE BENNETT/AFP/Scanpix

Teemu Selänne, Kurri mantlipärija

Jari Kurrist täpselt kümme aastat nooremal Teemu Selännel oli au kaasmaalasest eelkäija rekord NHLis üle lüüa. Muide, juhuse tahtel mängisid mõlemad Kuulsuste Halli liikmed parema ääreründaja positsioonil. Selänne üle kahe kümnendi kestnud karjäärist maailma parimas hokiliigas jäid kirja hiilgavad 1457 resultatiivsuspunkti – eurooplastest on enam suutnud vaid Jaromir Jagr.

Kümne aasta eest kergitas ta koos kaaslastega Anaheim Mighty Ducksist pea kohale Stanley karika. Individuaalseid autasusid on Selänne arvel suur hulk, nende loetlemine rööviks siinkohal liiga palju leheruumi.

Soome koondisega võitis ta neli olümpia- ja kaks MM-medalit, paraku olid need alati hõbe- või pronksikarva. Küll aga on Selänne olümpiamängude tulemuslikem mängija.

Suurimad saavutused: Stanley karika võitja (2007), kolmekordne NHLi hooaja suurim täpsuskütt, olümpiaajaloo resultatiivseim mängija.

Lisamees: värvikas odaviskaja

Seppo Räty ei pääsenud siia nimekirja mitte oma kolme OM-medali tõttu. | FOTO: Postimees

Seppo Räty, Tohmajärve Karu

Kuigi kolm olümpia-, kaks MMi ja üks EM-medal pole just paha saak, ei pääseks Seppo Räty üksnes sportlike tulemuste põhjal siinsesse nimekirja. Kuid hüüdnime Tohmajärve Karu pälvinud odamees oli lihtsalt niivõrd värvikas kuju, et pälvib erikülalise staatuse.

Omapärane huumorisoon ei jätnud Rätyt iial. Võistluseelne pinge tundus olevat talle täiesti võõras. Internetis leidub tema naljadele pühendatud veebilehti.

«Magan või joon,­» vastas Räty Helsingi EMi eel küsimusele, kuidas ta võistluseks valmistub. «Ei midagi. Ta ei oska ju soome keelt,» teatas vestluse kohta tšehhi Jan Železnyga. «Kas süüa saab kuskilt?» päris aga, kui ajakirjanik soovis otse pärast Rooma MM-kulda teada ta järgmiste eesmärkide kohta.

Nimetagem Rätyt siis meelevaldselt meie odakangelase Andrus Värniku rafineeritud versiooniks…

Tagasi üles