Eesti kahevõistlejatele tehti ärtust ära, olümpiakohad läksid

Kahevõistleja Karl-August Tiirmaa. Foto: Romina Eggert/Eesti Suusaliit

Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) muutis vähem kui 70 päeva enne Pyeongchangi taliolümpiamängude algust kahevõistluse kvalifikatsiooni reegleid moel, mis võttis Eestilt ära kaks olümpiakohta.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) spordidirektor Martti Raju on tige kui herilane. «Tehtu on põhimõtteliselt jabur, väikestele riikidele tehti ärtust ära. Alati võib öelda, et olge ise kõvemad. Aga reegleid ei muudeta vähem kui 70 päeva enne olümpiamängude algust. Kui säärased reeglid oleks vastu võetud 2016. aastal, kui algas kvalifitseerumine, ei ütleks ma ühtegi sõna. Aga FIS ongi selline ootamatusi täis organisatsioon,» sajatas Raju.

Mida täpselt muudeti? Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt kahevõistlusele eraldatud kvoot on 55 sportlast. Kui 2016 kinnitatud reglemendi järgi oli ühe riigi maksimumkvoodiks neli sportlast, siis nüüd tõsteti see (ilmselt kahevõistluse tippriikide soovil ja survel) viiele. Seeläbi vähenes pingerea tagumiste riikide kvoot ning Eesti, kel oli seniste reeglite järgi neli olümpiakohta, peab nüüd leppima kahega.

Raju sõnul on tippriikide kvoodi neljalt viiele tõstmine kosmeetiline, mitte sisuline muudatus. Ühel võistlusel (neid on kahevõistlejatel kolm: normaalmägi, suur mägi ja võistkondlik) saab üks riik starti saata maksimaalselt neli sportlast. «Tippriikide varumeeste arvelt jäävad väiksemad riigid olümpiakohtadest ilma,» märkis Raju.

Ei päde ka jutt, et tippriigid vajavadki ootamatustega toimetulemiseks suuremat koondist, sest varumehe kaasavõtmine on kogu aeg lubatud. Analoogselt näiteks sõudmise ja vehklemisega võib kahevõistluses olümpiale sõidutada varuvõistleja, kes pole küll ametlike kirjade järgi olümpiasportlane, aga saab elada olümpiakülas ning võistkonnaga harjutada. Vahetusi teljel põhimees-varumees võis teha igal hetkel. Oli vaid vaja lasta uued kaelakaardid trükkida.

Paar nädalat tagasi tegi FIS analoogse muudatuse ka suusahüpetes ning Eesti kaotas olümpiakoha sealgi. Kui varem oli joone peal kaks, siis nüüd üks sportlane. Tõsi, Raju arvab, et ka teine Eesti suusahüppaja pääseb lõpuks olümpiale, sest eestpoolt tuleb reeglina loobujaid.

Kahevõistluses on probleem aga mastaapsem, sest üks sportlane – Kristjan Ilves – on Eesti olümpiakoondise liider, kes vajab edukaks võistlemiseks korralikke taustajõudusid: kaks treenerit (Andrus Ilves ja Anatoli Šmigun), kaks hooldemeest ja massöör. Kui Eesti saanuks saata olümpiale neli kahevõistlejat, tulnuks muu delegatsiooni arvelt näpistada üks abipersonali koht (iga riik saab olümpiale saata sama palju treenereid-abilisi kui sportlasi), nüüd aga kolm, mis on EOK-le peavalu.

Lisaks oli EOK-l paigas kahevõistlejate logistiline plaan – neljaliikmeline võistkond pidi veebruari alguses lendama Jaapanisse, Hakuba MK-etapil ja liikuma sealt seejärel üheskoos Pyeongchangi. Paigas oli ka varumehe logistika. «Nüüd pean sellele kõigele pidurit tõmbama,» sõnas Raju. «Aga kui jaanuari lõpus pärast nimelise ülesandmise lõppu selgub, et kahevõistluses on kohti üle ja neid ikkagi pakutakse Eestile, siis võib-olla tuleb too skeem jällegi taastada.»

Raju sai info täna hommikul ja läkitas ROKi pahase kirja. Samas lootust, et FIS meelt muudab ja vanad reeglid taastab, ei tasu liiga suureks pidada.

Nimedest rääkides, siis mulluseid ja tänavusi tulemusi vaadates on Eesti kahevõistluskoondise teiseks numbriks Ilvese järel eeldatavasti Karl-August Tiirmaa. FISi otsus on kurb uudis ilmselt Han-Hendrik Piho ja Kail Piho jaoks. Aga nagu öeldud, olukord võib jaanuari lõpus uuesti muutuda.