/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2017/12/14/7404297t1h0881.jpg)
Britid on šokis: nende suur rattasangar, tänavu nii Tour de France’i kui ka Vuelta a España võitnud Chris Froome’i viimasel võistlusel antud dopinguproovist leiti «halb analüütiline leid» ehk lubatust kaks korda rohkem astmaravimit salbutamool. Eesti antidopinguekspert Kristjan Port selgitab, et see ei tähenda veel automaatselt nagu oleks rattur saanud süüdistuse dopingu tarvitamises.
Kui varasemalt räägiti keelatud ainete tarvitamisega seotult ikka positiivsest dopinguproovist, siis peaaegu neli aastat tagasi tulid Kristina Šmigun-Vähi kahtlustusega seoses Eesti spordisõprade kõnepruuki sportlase enda kasutatud väljend «kahtlased molekulid» ja ametlik hinnang «halb analüütiline leid».
«Halb analüütiline leid on korrektne nimetus, positiivne dopinguproov ebakorrektne. Uue koodeksi kasutusevõtul seda parandati ja rõhutati,» selgitas Port, et sisuliselt on tegu sünonüümidega.
«Chris Froome’i juhtum on väga huvitav,» lisas sporditeadlane. «Ta kasutas lubatud ainet, aga seda leiti suurem kogus, kui peaks olema. On ju teada, et ta etapi ajal tõmbas astmarohtu ja seda on ka piltide peal näha olnud. Vaatame, mida selgitus pinnale toob.» Enne sportlase ärakuulamist ei saa langetada ühtegi otsust.
Froome’ilt 7. septembril Vueltal võetud dopinguproovis oli Salbutamoli 2000 nanogrammi milliliitri kohta. Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri WADA reeglid lubavad 1000 ng/ml kasutamist. Sky meeskonna rattur on omalt poolt esialgseks kaitseks öelnud, et tarvitas astmaravimit ja suurendas võistluse jooksul ka selle doosi, kuna haiguse sümptomid süvenesid, kuid jäi alati tiimi arstide ettekirjutatud piiridesse.
«Mul pole vähimatki kahtlust, et Chris järgis oma astma ravimisel arsti soovitusi ja oli lubatud piirmääradega kursis,» sõnas Team Sky juht David Brailsford.
«Ega halb analüütiline leid ei ole süüdistav. See ütleb, et on mingi leid, mida ei tohiks olla, mis ületab kokkulepitud piire,» kommenteeris Port. «Aga tihti näiteks leitakse, et inimesel oli olemas terapeutiliste ravimite luba, siis ei ole see leid süüdistav. Esimene faas ei olegi otseselt süüdistav vaid see algatab uurimise. Antud juhul kõik nii toimubki.»