/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/18/7419365t1h112a.jpg)
Gruusias Eesti saatkonnas töötav harrastusjooksja Margus Gering otsustas aidata Gruusia jooksusõpru ning koguda teiste abiga neile jõulupühadeks jooksujalatsid.
Eesti harrastusjooksja kogub Gruusia jooksusõpradele jalatseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Gering augustis Gruusiasse jõudis, tuli talle pisut ootamatult, et sealne spordikaupade valik on üsna piiratud, eriti puudutas see korralike jooksujalatseid. «Olen käinud otsimas tuntud brändide esinduskauplustes endale sobivaid kaaslaseid järgmise 1000 kilomeetri läbimiseks, kuid sealne sortiment pehmelt öeldes üllatas mind – valik osutus peaaegu olematuks,» rääkis Margus Gering ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Ta uuris kohalikelt jooksumeestelt, kust nemad oma varustuse ostavad. Selgus, et majanduslikult paremal järjel olevad harrastajad, kel on võimalus reisida välismaale, soetavad oma jooksusussid välisreisil. Haavatavam klass, keda on kahjuks valdav enamus, piirdub valikuga second-hand poodides. Vahetult enne Eestisse puhkusele tulekut kirjutas ta grusiinist sõbrale ja treeningpartnerile oma plaanidest ning muuhulgas ka kindlast kavatsusest hankida varustust mõnest spordipoest või –laost. «Kõike eelnevat arvesse võttes tundus väga loogiline pakkuda jooksusõbrale oma lahket abikätt ning tuua talle Eestist uued jooksusussid,» lausus Gering.
«Minu üllatus ja kurbus oli suur – grusiin keeldus pakkumisest põhjendades, et tema palk lihtsalt ei luba teha sellist väljaminekut,» tõdes Gering. Õpetajaametit pidav ja M50+ vanuseklassis poolmaratoni stabiilselt alla 80 minuti jooksev grusiin ostab oma jooksusussid samuti second-hand tüüpi poest. Üle-eelmisel nädalal käis Gering vaatamas Gruusia parima maratonijooksja Daviti Kharazishvili treeneri ja tema jooksugrupi järjekordset harjutuskorda ning märkas esimese asjana, et noored sportlased kandsid jalas vanu ja katkised jooksususse. Mudelite vanust arvestades ei olnud kahtlust, kust need olid ostetud.
Gering mõtles, kuidas saaks aidata särasilmseid noori, kes peaaegu olematutes tingimustes ja keerulises sotsiaal-majanduslikus olukorras tippu pürgivad. «Nii sündis otsus kinkida edasi mulle kui 2016. aasta hooaja Linnajooksude sarja läbinule osaks saanud Nike jooksusussid – need teenisid mind ausalt 1200 kilomeetrit. Natukene kulunud tallaga, kuid igati terve jalats teeniks veel vähemalt sama palju kilomeetreid kedagi, kes neid muidu niisama seisvaid susse rohkem vajab,» leidis Gering.