Kotermann ähvardab röövida jalgpalli MMilt väravajoonetehnoloogia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Töötab või ei? Kohtunik Martin Atkinson testib enne Inglismaa liigamängu väravajoonetehnoloogia toimimist.
Töötab või ei? Kohtunik Martin Atkinson testib enne Inglismaa liigamängu väravajoonetehnoloogia toimimist. Foto: David Davies/PA Wire/PA Images/Scanpix

Rahvusvaheline Jalgpalli Liit (FIFA) on saanud Prantsusmaalt ärevusttekitavaid teateid – seal kasutusel olev väravajoonetehnoloogia, mida tarvitati ka 2014. aasta MMil, on sattunud probleemide küüsi. FIFA ei ole seejuures seni veel lõplikult kinnitanud, kas tuleval suvel Venemaal peetav MM toimub tehnoloogia abiga või ilma.

2014. aastal oli Brasiilias kasutusel GoalControli nimeline süsteem. Täna andis Prantsusmaa kõrgliiga aga Saksamaal asuvale firmale teada, et pidevate probleemide tõttu plaanivad nad tehnoloogia tarnimiseks sõlmitud lepingu hooaja lõppedes üles öelda. Süsteem on mitmes mängus jukerdanud ning viimati jäi Troyes’ ja Amiensi vaheline mäng lausa kümnekonnaks minutiks seisma – kohtuniku randmel olev kell vibreeris, mis märgib seda, et pall ületas väravajoone, kuid tehnikud ei suutnud kuidagi ekraanile manada videopilti, mis oleks tabamust ka visuaalselt tõestanud.

Väravajoonetehnoloogia kasutamist MMidel hakati aktiivselt nõudma pärast 2010. aasta MMil peetud Inglismaa ja Saksamaa kohtumist, kui Frank Lampardi kauglöök maandus latipõrkest selgelt sakslaste väravas, ent kohtunik jättis tabamuse lugemata.

FIFA lootis, et saab 2018. aasta MMil kasutusele võtta juba ka videokohtuniku süsteemi ehk VARi. Tänavu kasutatigi maailmajagude karikaturniiril mõlemat tehnoloogiat, ent nende tootja oli Hawk-Eye. Kui prantslased on GoalControli kliendid, siis Hawk-Eye teenuseid kasutatakse näiteks Inglismaa ja Saksamaa kõrgliigas, samuti tennise tippturniiridel.

Tagasi üles