Londoni olümpiastaadionil meeste 100 meetri jooksu MM-finaalis finišijoont ületades lõpetas Justin Gatlin kiirjooksus ühe ajastu. 2008. aastast tiitlivõistlustel alistamatuna püsinud Usain Bolt oli lõpuks ometi löödud. Ameeriklase saavutus oli lähedal ebamaisele, sest Bolti seljatamist tiitlivõistlusel peeti pärast 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiat, kus jamaicalane vaatamata konarlikule hooajale taas täiskomplekti kuldmedaleid võitis, vaat et võimatuks ülesandeks.
Tellijale
USADA Gatlini skandaalist: kõiki peetakse süütuks, kuni on tõestatud vastupidist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga Gatlin tegi selle Londonis ära. Fantastiline saavutus pidanuks kaasa tooma pealtvaatajate tohutud juubeldused ja piiritu imetluse, aga Gatlin kuulis ainult vihast ja läbilõikavat vilet. Ta polnud mitte tšempion, vaid petisest unistusepurustaja.
Gatlini kaks võistluskeeldu dopingutarvitamise eest ei andnud kergejõustikurahva hingele rahu. Isegi rahvusvahelise alaliidu (IAAF) president Sebastian Coe märkis, et talle ei meeldi, et Gatlin MMil võistleb, aga keelata seda ei saa. Pinged maandas (veidi) alles Bolt, kes kiitis Gatlinit hea võistluse eest ega seadnud ameeriklase MM-tiitli õiguspärasust kuidagi kahtluse alla. Eile vallandus Gatlini ümber aga uus torm.