Priit Pullerits: tänamatu rahvas

Aasta meessportlaseks nimetatud Ott Tänak on kahtlemata tegija. Kuid puhtalt tulemuste põhjal väärinuks tänavu esikohta Nikolai Novosjolov.

FOTO: Konstantin Sednev

Nikolai Novosjolovi näost võis üleeile õhtul lugeda kahte tunnet: pettumus ja arusaamatus. Ta oli võitnud vehklemises kaks tiitlivõistluste medalit, MMilt hõbeda ja EMilt pronksi, aga ikkagi sellest ei piisanud, et saada Eesti parimaks meessportlaseks. Ta kaotas rallisõitja Ott Tänakule, kes lõpetas MM-sarja kolmandana.

Süüdi on selles rahvas. Rahvas, kelle hinnangul ei mahtunud Novosjolov, võidetud medalite arvult ja kaalult aasta vaieldamatult edukaim meessportlane, isegi Eesti viie parima spordimehe hulka. Selline on siis rahva tänu ja tunnustus talle. Masendav.

Novosjolovit tabanud karjuvalt ebaõiglane saatus viib paratamatult järelduseni, et küllap on õige ja põhjendatud Eesti presidendi valimise süsteem, mis ei usalda rahva häält. Et riigipea valimistest ei kujuneks odav populaarsusvõistlus.

Kui soovida, et aasta parimate sportlaste valimisel valitaks tõepoolest parimad, mitte pelgalt populaarsemad, tasuks malli võtta riigipea valimiste korrast. Eelmise aasta kurb kogemus, kui EMil pronksmedali võitnud kettaheitja Gerd Kanter jäi parimate valimisel rahva silmis samuti nullipoisiks – st ei mahtunud esiviisikusse –, üksnes kinnitab, et parimate sportlaste selgitamise süsteem on rikkis.

Rahva erapoolik ja sügavalt subjektiivne arvamus avaldus tänavustel valimistel veel mitmel teiselgi puhul peale Novosjolovi, kellest oli muide masside veendumuse kohaselt kindlalt üle ka jalgpallur Ragnar Klavan, kuigi Klavani koht, nagu väitis eelmisel nädalal Inglismaa koondise hiljutine abitreener Gary Neville, ei ole Liverpooli tasemega meeskonnas.

Naiste arvestuses sai parimate sportlaste valimisel rahvalt nulli EMil pronksi ja MMil viienda koha saavutanud Epp Mäe, kes jäi alla ka kaugushüppaja Ksenija Baltale, kuigi Balta sai MMil Londonis alles 25. koha. Samuti pidas rahvas Julia Beljajevast, kes võitis MMil pronksi ja kulla, paremaks Anett Kontaveiti, kes võitis lihtsalt ühe WTA turniiri (milliseid toimub aastas 32), rääkimata sellest, et Beljajeva hoiab maailma edetabelis esimest kohta, aga Kontaveit on omal alal 34.

Võistkondade konkurentsis edestas MMil kolmandaks tulnud rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja rahva silmis Eesti epeenaiskonda, kes saavutas maksimumi – tuli maailmameistriks. Treenerite arvestuses sai rahvalt nulli Beljajeva juhendaja Natalja Kotova, samas kui esikoha pälvis Gheorghe Creţu, kelle juhendatav Eesti võrkpallimeeskond kaotas EMil kõik kolm mängu ja jäi alagrupis viimaseks.

Mõistagi ei maksa parimate sportlaste valimist võrdsustada tähtsuselt riigipea valimisega, aga senist süsteemi võiks suuremat sorti ebaõigluste vältimiseks vähemalt peenhäälestada. Alustuseks võiks spordiajakirjanikud ja alaliidud välja sõeluda need viis, kellele rahvas üldse hääli saaks anda. Siis kaoks piinlik võimalus, et medalitega Kanter ja Novosjolov saavad rahvalt sõnumi: te olete meile tühi koht, eikeegi. Ümmargune null.

Tagasi üles
Back