/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
/nginx/o/2017/12/29/7443777t1h68b0.jpg)
Täna möödub neli aastat seitsmekordse vormel-1 maailmameistri Michael Schumacheri suusaõnnetusest. Vormelilegendi seisundi kohta leidub tänaseni vähe infot ning tänu hiljutisele kohtuasjale on teada vaid, et sakslane ei suuda omal jalul kõndida. Mis on nelja aastaga aga juhtunud?
2012. aastal vormelisõitja karjääri lõpetanud ja teistkordselt vormel-1 sarjast taandunud Schumacheriga juhtus raske õnnetus 2013. aasta viimastel päevadel, kui ta oli koos poja Mickiga Prantsusmaal Meribelis suusatamas – väljaspool tähistatud radu sõitnud Schumacher kukkus ja lõi pea vastu kivi. Sakslase pead kaitses küll kiiver, ent löök oli nii tugev, et peakaitse purunes.
Ajuvigastuse saanud sakslane viidi raskes seisus haiglasse ja talle tehti kaks kiiret lõikust. Sestpeale on tema tervislikust seisundist teada väga vähe sellist, mida võib nimetada kinnitatud informatsiooniks.
2014. aasta suvel teatati, et Schumacher pole enam koomas, kuid kõik järgnevad uudised tema käekäigu kohta on spekulatsioonid või siis kindla tõepõhjata väited, mis on varem-hiljem ümber lükatud. Näiteks väitis Saksa väljaanne Bunte eelmise aasta lõpus, et Schumacher on võimeline kõndima, kuid sakslase advokaat Felix Damm kinnitas seepeale, et Schumacher ei suuda kõrvalise abita püstigi seista. 5. mail 2017 teatas kohus, et Bunte peab valeväidete eest maksma 50 000 eurot kahjutasu.
Vaatamata korduvatele ja vahel ka räigelt ebaeetilistele katsetele pole ükski meediaväljaanne Schumacheri nelja aasta jooksul pildile saanud. 2016. aasta detsembris avalikustas RTL siiski, et sakslast pildistati, kui ta haiglavoodis lamas. Fotode tegija nõudis meedialt nende eest miljon eurot, kuid jäi tühjade kätega ja Šveitsi politsei algatas tema tabamiseks uurimise, mis tänaseni pole vilja kandnud.
Seega on praegu jätkuvalt teada vaid see, et Schumacher taastub Šveitsis Glandinis asuvas kodus, mis on ümber ehitatud erahaiglaks. Tema naine Corinna on korduvalt palunud, et avalikkus austaks perekonna privaatsust, ning sestap on ka Schumacheri parimad sõbrad sakslase seisundi osas enamjaolt suu kinni hoidnud.
«Ma ei taha tema olukorda kommenteerida, ütlen vaid, et loodame kõik näha ühel päeval taas sellist Michaeli, nagu oleme ikka tundnud,» on rääkinud endine Ferrari tiimiboss Ross Brawn, kes käib sakslast korrapäraselt vaatamas.
Ferrari eksjuht Luca di Montezemolo on aga üks neist, kes on andnud Schumacheri kohta vastandlikke ütlusi – algul nimetas ta sakslase seisu süngeks, eelmise aasta lõpus aga juba paremaks. «Tean, et ta on väliskeskkonnale reageerima hakanud. Tean sedagi, kui tugev ta on. Tema meelekindlus on siinkohal esmatähtis ja loodan väga, et see aitab tal praegusest raskest seisust välja tulla,» rääkis di Montezemolo.
Eelmise aasta lõpus selgitas Schumacheri mänedžer Sabine Kehm salatsemise põhjust lihtsalt: «Me ei saa ega taha midagi Michaeli tervise kohta öelda, sest peame kõik austama perekonna soovi. Nad ei taha midagi rääkida, et kaitsta tema privaatsfääri. Kahjuks on vaikimine ainus viis seda teha. Teist võimalust pole. Aga me soovime tema tahtmist ellu viia,» lisas Kehm, viidates mullu asutatud fondile «Keep Fighting».
2017. aasta oktoobris avaldas Tšehhi üks suuremaid päevalehti Blesk artikli, mille tarbeks vesteldi väidetavalt vormelilegendi Michael Schumacheri perekonnale lähedalseisva isikuga. Uudised olid nukrad. «Ta on koomas ja tegu on tema elu viimase võitlusega. Ma ei usu, et tal oleks mingi šanss sellest veel välja tulla. Tema juures käivad iga päev külalised. Pean tunnistama, et tema seis tundub väga halb,» lausus allikas.
Kas lugu vastas aga tõele, on siiani selgusetu. Kohtuasja aga samuti ei tulnud.
Detsembris avati Pariisis pidulikult Rahvusvahelise Autoliidu FIA kuulsuste hall, kuhu esmahooga kanti 33 F1 maailmameistri nimed. Schumachereid esindas pidulikul tseremoonial mõistagi taas Kehm.
«Me kõik teame, et Michael peaks siin olema ja ma olen kindel, et ta oleks seda tahtnud,» sõnas Kehm. «Tal oli alati ülim austus kõigi siinsete sportlaste vastu ja tal oleks siia kuuluda väga suur au.» Mänedžer lisas, et sakslane armastas alati vormelisõitu ja seetõttu osutus ta seal ka nõnda edukaks. «See ühendab teda kõigi siinolijatega.»
FIA president ja endine Ferrari tiimiboss Jean Todt pajatas aga vormelilegendi telgitagustest veidi rohkem – «Ta on seal, jätkab võitlust. Võitlus käib.»
Schumacheri perekond on jätnud papa Michaeli tervist seni pikalt puudutamata. Saksa tabloidväljaanne In Touch kirjutas novembris, et sakslase abikaasa Corinna Schumacheri käsul saatsid perekonna esindajad välja ametliku teate, kus selgitasid, miks ei ole vormelilegendi käekäigu kohta infot jagatud:
«Otsus kaitsta tema eraelu avalikkuse eest on võetud Michaeli huvides. Me oleme väga selgelt väljendanud, et juhtunud on midagi tõsist.»
Schumacheri kohta uudiseid ootavad fännid hakkasid otsemaid fraasist «juhtunud on midagi tõsist» kinni ning spekuleeriti, et sakslase tervis on halvenenud. Kuna kommentaaris puudus aga edasine kontekst, võis see samas olla ka lihtsalt märkus mehe suusaõnnetuse kohta.
Schumacheri lapsed on aga tublid. Gina-Maria Schumacher käis nooruses sama rada nagu isa Michael ning vend Mick ehk tegi spordiga tutvust läbi kardisõidu. Oma karjääriks valis piiga aga hobuspordi ning krooniti tänavu vesternratsutamises kahekordseks maailmameistriks.
Sakslannat auhinnati saavutuse eest ka Audi Generation Award galal, kus ta tunnistati aasta sportlaseks. «Soovin tänada žüriid, aga eriti oma perekonda selle armastuse ees, mida nad mulle igapäevaselt jagavad,» sõnas sakslanna oma tänukõnes, vahendas Bild. «Nooruses sõitsin ma koos isaga ühe hooaja kardiga, aga eelistasin hobuseid.»
Kuigi isa Michael ütles 2003. aastal, kui poeg Mick oli kõigest nelja-aastane, et hoiaks poega parema meelega golfirajal kui vormeliautos, suutis Mick kaheksa-aastaselt vaatamata papa soovile mootorite põrinasse kiinduda. Vältimaks tähelepanutulva, osales ta oma esimestel kardivõistlustel ema neiupõlvenimega Betsch ning mõnda aega saigi noormees rahulikult kuulsa isa varjus talitada.
Kuni saatusliku päevani täpselt neli aastat tagasi, kui Prantsuse Alpides Meribeli suusakuurordis isaga väljaspool hooldatud radu suusatanud Mick pidi üle elama oma elu traagilisema sündmuse. Isaga juhtus õnnetus.
Toona 14-aastane Mick kutsus kohe isale appi kiirabi ning õnnetuse pealtnägijate sõnul ei kaotanud ta olukorra keerukust arvestades kordagi pead, vaid käitus kui «vapper täiskasvanu».
Kahtlemata aitab ka sõitjakarjäärile keskendumine Mickil südamevalust üle saada. Eelmisel aastal sai ta nii Saksa kui ka Itaalia vormel 4 sarjas teise koha. Tänavu võistles ta vormel 3 eurosarjas ja lõpetas hooaja 12. kohaga, kerkides Monzas korra ka poodiumile. Ühtlasi sõlmis ta lepingu Mercedes-Benziga ja on nüüdsest ka nende brändi saadik. Varasemates intervjuudes on noormees ausalt öelnud, et unistab vormel-1 maailmameistriks tulekust.
Mick heldis aga eriti isa võitlusest inspireeritud heategevusorganisatsiooni Keepfighting esimesel aastapäeval, mil ta tänas kõiki, kes on erineval moel olnud tema perele abiks.
«Tähistame @keepfighting Initiative esimest aastapäeva. Nüüd on tegu ametliku heategevusprogrammiga. Suur tänu kõigile, kes julgustavad teisi inimesi mitte kunagi alla andma. Meie pere on kogunud mitu aastat palju positiivset energiat inimestelt, kes on saanud inspiratsiooni minu isast. Soovime selle energia suunata nendesse kohtadesse, mida minu isa on alati toetanud.»
Väljapressija ähvardas Mick Schumacherit tappa
Eelmisel aastal sai Michael Schumacheri abikaasa Corinna ühtäkki e-kirja, kus nõuti 900 000 eurot. Dettingeni linnast pärit väljapressija ähvardas viga teha paari pojale Mickile, kes osaleb vormel-4 sarjas.
«Kui raha ei kanta üle 31. märtsiks 2016. aastal, siis võib sinu lastega juhtuda õnnetus. Vormel-4 sarjas juhtub palju õnnetusi,» seisis ähvarduses, kus nõuti 900 000 eurot.
Väljapressija jäi vahele, kui ta saatis lisaks rahanõudele ka oma pangaandmed. Ühtlasi tuli välja ka tema nimi, mida ajakirjandus avaldas kui Huseyin B.
Mees tunnistas teo ka üles ning talle määrati kohtus 4500 euro suurune rahatrahv ning ühe aasta ja üheksa kuu pikkune tingimusi vanglakaristus. Lisaks pidi ta tegema 50 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja käima psühhiaatrilisel ravil.